Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel jäi Eestis eelmisel aastal esimest klassi kordama 125 last ja varasematel aastatel on arv olnud veelgi suure, samal ajal kinnitavad arvud ka seda, et teise ja kolmandasse klassi jäädakse istuma kaks-kolm korda harvemini kui esimesse, kirjutab Postimees.

51 juhul ei olnud mullu haridus- ja teadusministeeriumi andmetel tegu klassikalise istumajätmise, vaid esimese klassi läbimise aja pikendamisega individuaalse õppekava alusel. Neile lastele antigi algusest peale esimese klassi läbimiseks kaks aastat.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Merike Mändla sõnul on esimese klassi mineku edasilükkamise või klassi kordama jäämise põhjus enamasti see, et lapsed ei ole kooliküpsed.

"Tegemist võib olla koduste lastega, kelle koolivalmidus on hindamata," lisas Mändla. "Teise suundumusena tahetakse meil lapsi üha nooremalt kooli panna. Põhjused võivad olla majanduslikku laadi, sest lasteaed on tasuline, aga koolikoha eest ei pea maksma ja koolis on soe lõuna tasuta."

Eriti raske on last Mändla sõnul aidata siis, kui ta ei käi koolis. "Kui laps käib koolis, siis on võimalik temaga tegeleda ja pakkuda igasuguseid tugiteenuseid," ütles Mändla Postimehele.

"Probleem on selles, et paljud lapsevanemad ei võta tugiteenuseid vastu – sellistel juhtudel peaks sekkuma kohalik omavalitsus ja lastekaitse," ütles Mändla, lisades, et ministeerium ei poolda istumajätmist, vaid individuaalset õppekava. "Istumajätmise puhul peab laps läbima uuesti ka need ained, milles ta on edukas," selgitas Mändla. "Suundumus on analüüsida iga last eraldi ja vaadata, milliseid tugiteenuseid ta vajab."

Kui mullu jäi esimeses klassis klassikursust kordama 125 last, siis teises klassis oli see number 53 ja kolmandas klassis 40.

Foto: Flickr