<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Välismaalasi õpetavad pedagoogid saavad spetsiaalset koolitust]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/196044/valismaalasi-opetavad-pedagoogid-saavad-spetsiaalset-koolitust</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/196044/valismaalasi-opetavad-pedagoogid-saavad-spetsiaalset-koolitust" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/196044/valismaalasi-opetavad-pedagoogid-saavad-spetsiaalset-koolitust</guid>
    <pubDate>Thu, 01 Nov 2012 15:32:18 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/196044/valismaalasi-opetavad-pedagoogid-saavad-spetsiaalset-koolitust</link>
    <title><![CDATA[Välismaalasi õpetavad pedagoogid saavad spetsiaalset koolitust]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Alates novembrist hakkavad Tartu ülikool ja Tallinna ülikool koolitama neid emakeele- ja klassiõpetajaid, kelle klassides on viimastel aastatel välismaalt saabunud õpilasi.</p>
<p>Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toetusel planeeritav koolitus on juba kuues pedagoogidele pakutav uusimmigrant-laste &otilde;petamise toetamiseks m&otilde;eldud koolitus. Kokku kaasatakse algavasse koolitusse 70 emakeele- ja klassi&otilde;petajat.</p><p>&bdquo;Aastatel 2006&ndash;2011 on &otilde;ppekeelest erineva emakeelega laste toetamiseks koolitatud klassi- ja aine&otilde;petajaid ning koolijuhte ja haridusametnikke. Koolitusteemad on h&otilde;lmanud kultuurierinevuste, kakskeelsuse, aine- ja keele&otilde;ppe l&otilde;imimise, hariduslike erivajaduste, &otilde;ppe korraldamise ja teise keele &otilde;petamise problemaatikat,&ldquo; selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse &uuml;ksuse koordinaator Ave H&auml;rsing.</p><p>Tema s&otilde;nul tuleb &uuml;ha sagedamini Eesti koolidesse lapsi, kelle kodune keel ei ole eesti ega vene keel. "Tihti saab kool sellest teada alles vahetult enne lapse &otilde;ppima asumist ning siis on eesti keele &otilde;petajad ja klassi&otilde;petajad esimesed, kes v&auml;lismaalt saabuva lapsega kokku puutuvad,&ldquo; r&auml;&auml;kis H&auml;rsing.</p><p>&bdquo;Sellistel puhkudel on pedagoogi &uuml;lesandeks &otilde;petada selgeks eesti keel ning tagada ka aineoskused, sest &otilde;pilane peab olema v&otilde;imeline omandama p&otilde;hihariduse saamiseks n&otilde;utavad ained eesti keeles ning soovi korral suutma oma haridusteed edukalt Eestis j&auml;tkata,&ldquo; lisas H&auml;rsing.</p><p>J&auml;rgneval kahel aastal on m&otilde;lemas &uuml;likoolis plaanis l&auml;bi viia kaheksats&uuml;kliline, 120-st akadeemilist tunnist koosnev t&auml;ienduskoolitus, mis keskendub teadmistele ja oskustele, mida &otilde;petajad vajavad erinevast rahvusest, teistsuguse kultuuritausta ja keeleoskusega &otilde;pilaste toetamiseks ja juhendamiseks.</p><p>Konkursi koolitajate leidmiseks korraldas sihtasutus 2012. aasta septembris ja seda rahastavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium &bdquo;Eesti l&otilde;imumiskava 2008&ndash;2013&ldquo; raames.</p><p><em>Allikas: BNS</em></p><p>&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>