Ajaleht iPadis


Avaldaja:Madli Leikop17. November 2012

Kas Eesti teadusmeedia kasutab täna kõiki multimeedia võimalusi, et põnev teadusmaailm inimestele lihtsalt kätte tuua? Kas teadusuudis peab üldse lihtne olema? Vastuseid otsiti äsja toimunud konverentsil „Teadmishimuline meedia".

Tallinnas toimunud konverentsi korraldas Eesti Rahvusringhääling koos Eesti Teadusagentuuriga TeaMe programmi raames.

Hästikajastatud teadusuudised on hinnas kogu maailmas ning populaarsust koguvad kvaliteetsed teadussarjad, lapsi ja noori kaasavad tele- ja internetimängud. Konverents keskenduski headele teaduskajastustele, teaduse populariseerimise õnnestunud näidetele.

Ajakirjanik Priit Hõbemägi kõneles teemal „Ajaleht iPadis ehk PDF-ist multimeediani“. Hõbemägi arvates on iPad ideaalne vahend meediatarbijale. „Meediatarbimise all ei mõtle ma üksnes ajalehti, vaid ka e-õpikuid, millede valik ühel hetkel kindlasti suureneb,“ lausus ettekandja. Seni on siiski probleemne, kuidas e-õpikut koostada ja missugust platvormi koostamisel kasutada; kuidas teha nii, et platvormidest hoolimata õpikut  igas tahvelarvutis ka kasutada saaks. E-õpiku tegemine on väga töömahukas ja kui puudub kindlus selles suhtes, kas e-õpik läheb kaubaks või mitte (näiteks kasvõi segadus tavaraamatute ja e-raamatute käibemaksuga), siis pigem jäetakse praegu e-õpik kirjastuse poolt tegemata.

Esimene meie oma kodune ajakirjandusväljaanne, kes viis lehe ka tahvelarvutisse, oli Eesti Ekspress. „Algus oli õhinapõhine,“ meenutas Priit Hõbemägi. „Tuli kokku grupp inimesi, osteti viis iPadi ja jaotati ära, kes mida tegema hakkab. Töö kestis umbes pool aastat. Veendusime, et kõrgtehnoloogiliste lahenduste puhul on julge pealehakkamine pool võitu, kui suur firma seal taga on, polegi tähtis.“ 

Ajakirjanik rõhutas, et Ekspress iPadis ei ole sama mis Ekspress arvutis. iPadis on lugejatele mitmeid lisavõimalusi: kiire otsimisega vaadata, mis lehes üldse on, panna järjekordi vahele, kasutada mitmeid võimalusi piltide liigutamiseks jms. Põhiline uuendus on siiski multimeedia kasutamine: loo juurest saab käivitada video, graafikute lisamine jne.

Algul kasutati ajalehtedes multimeedia võimalusi hoogsalt, kus vähegi andis videot või muud vidinat lisada, seda ka tehti. „Ajapikku saia selgeks, et mida rohkem kellasid ja vilesid iPadis ajalehele külge paned, seda kallimaks see läheb. Aga tellijate-lugejate arv on ju ikka sama,“ tõi Hõbemägi välja tehnoloogiliste lahenduste varjupoole. See on ka põhjus, miks veel kaks aastat tagasi olid Eesti meediaväljaannete iPadi versioonid palju innovatiivsemad ja põnevamad kui praegu. Teatud mõttes pärsib ajalehe kasutamist iPadis ka tehnoloogia ülikiire areng – tänane tarkvara eilsega ei ühildu ja näiteks kaks aastat tagasi tehtud Eesti Ekspressi iPadis vaadata ei saa. 

Konverents „Teadmishimuline meedia“ keskenduski rohkem näitavale ja rääkivale meediale ning uue meedia võimalustele teadusuudiste kajastamisel. Arutleti ka, kuivõrd teadusmeedia on või peaks olema uuriv ajakirjandus. Päeva lõpus anti üle 2012. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnad, vt Auhinnati parimaid teaduse populariseerijaid.

“Teadushimuline meedia” oli järjekorras viies teadusmeedia konverents. Varasematel aastatel on toimunud: „Mida?!“ (2011), “Teadusrikkuse levialas” (2010), “Bermuda kolmnurk” (2009), „Teadus – tumm või tummine?“ (2008).