Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu muudatused ei puuduta õpetaja palgatõusu ja töötingimusi 2013. aastal, teatab haridus- ja teadusministeerium.

Eelnõu sätestab selge riikliku vastutuse riiklikele õppekavadele vastava õppekirjanduse olemasolu eest. Kvaliteetne õppematerjal peab olema kõigis ainetes ning kui turg ei suuda vajalikku õppekirjandust pakkuda, siis peab selle korraldama riik. Riik võtab ka suurema vastutuse õpetajate täienduskoolituse korraldamisel ja rahastamisel – vajadus keskselt koordineeritud, korraldatud ja rahastatud täienduskoolituste järele tuli selgelt välja uut õppekavade vastu võtmise järel.

Kooli töökorralduse muutmine

Arenguvestlus on ennast õigustanud ning senine jäigalt reglementeeritud kohustus korraldada seaduses sätestatud formaadis ja osavõtjatega arenguvestlus vähemalt kord õppeaastas, on muudetud paindlikumaks. Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisel on vaja korraldada regulaarseid arenguvestlusi vastavalt koolis kokku lepitud ja kehtestatud korrale. Koolile antakse rohkem vabadust sisehindamise korraldamisel ja kooli arengukava koostamine on muudetud paindlikumaks.

Eelnõu kohaselt suureneb hoolekogu roll kooli elu korraldamisel. Hoolekogu saab õiguse ning kohustuse esitada arvamus kooli sisehindamise korra ja kooli palgakorralduse põhimõtete kohta. Suureneb koolijuhi vastutus kooli personali- ja palgapoliitika kujundamise eest.

Õpetaja tööaja nädalanormiks kehtestatakse 35 tundi, mille sees peab väärtustama kõiki õpetaja tööülesandeid ja mitte üksnes klassis antud tunde. Täna mõõdetakse õpetaja töökoormust vaid klassi ees seistud tundide alusel, kuigi suur osa koormuse kasvust on andnud just muud ülesanded.

Eelnõuga loobutakse järk-järgult jäigast ametijärkude ja atesteerimissüsteemist. 2014. aastast hakatakse õpetajate kutsemeisterlikkust ja kvalifikatsioonitaset hindama kutse seaduse alusel nagu teistegi elukutsete puhul.

Rahastamise küsimused
Omavalitsusliidud on läbirääkimistel väljendanud arvamust, et haridustoetuse jaotuses peaks omavalitsustel olema õigus riigi sihtotstarbeliselt antud raha ümber jaotada. Seda küsimust peab kindlasti arutama Riigikogu. Kuna kohalikud omavalitsused on väljendanud soovi saada riigilt toetust ka teisteks hariduskuludeks, siis haridus- ja teadusministeerium soovib, et riigi poolt toetatavate täiendatavate tegevuste osas toimuks riigikogus tõsine seadusandlik debatt. Aastal 2013 pöördub haridus- ja teadusministeerium kohalike omavalitsuste poole, et saada selgust välja, kuidas on haridustoetust varasematel aastatel, sealhulgas käesoleval aastal kasutatud.

Eelnõuga soovitakse tagada selgus ja läbipaistvus riigi haridustoetuse kasutamisel ja liikumisel. Tagatakse kogu palgaraha jõudmine õpetajani ning riigi raha kasutamine muude takse läbipaistvaks. Kohalikele omavalitsustele antava haridustoetuse komponendid saavad selge sihtotstarbe ning eristatakse põhikoolide ja gümnaasiumide õpetajate palgaraha.

Foto: Stockvault

Riigikokku saadetud eelnõus täpsustatakse õpilastele elukohajärgse kooli määramise põhimõtteid. Eelnõu kohaselt peab põhikool vastu võtma kõik lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool. Kui pärast seda on koolis vabu kohti, võib vastu võtta ka teisi soovijaid. Kõigi põhikooli lõpetajate jaoks peavad gümnaasiumi vastuvõtutingimused olema võrdsed. Vastuvõtu aluseks võib teha katseid ja moodustada kooli eripärale vastavate õpilaste pingerea.

Eelnõuga soovib riik võtta suurema vastutuse gümnaasiumihariduse eest. Aastaks 2020 peab igas maakonnas töötama vähemalt üks riigigümnaasium, kus on korralik õppekeskkond ning palju valikuvõimalusi õppuritele. Ministeeriumi kinnitusel toimub üleminek rahulikult ja läbirääkimiste toel ning sunniga põhikoole ja gümnaasiume lahutama ei hakata.

Samal teemal:

• Aaviksoo: omavalitsused on kulutanud õpetajate palgaraha ka mujale
• Viljandi vigu püütakse vältida
• Epp Rebane: arenguvestlus jääb kooli enda otsustada