Pärast oktoobrikuise koolivägivalla juhtumi ilmsikstulekut Valga Jaanikese koolis läbi viidud teenistuslik järelevalve tuvastas juba novembri keskel koolis mitmeid puudusi, kirjutab Postimees. Haridus- ja teadusministeeriumi õiendi kohaselt selgus teenistusliku järelevalve läbiviimisel, et kooli direktor ei olnud korraldanud koolis kasvatustegevust viisil, mis oleks taganud õpilaste üle piisava ööpäevaringse järelevalve.

Personali oli kooli õpilaskodus nõutavast vähem, info ei liikunud õigeaegselt, töökohustused ei olnud selgelt jagatud ning koolis välja töötatud dokumendid ja tegelik töökorraldus ei olnud omavahel kooskõlas ja süsteemne, mistõttu ei olnud õpilaste üle tagatud ööpäevaringne järelevalve.

Kool sai õpilase kodukoha lastekaitse spetsialistilt mitmetimõistetavat infot ning nädala jooksul ei võtnud kool ega kohalik omavalitsus täit vastutust selle eest, et juhtumi lahendamine jõuaks politseisse.

Kodukorra puudused
Dokumendid ja vestlused kinnitasid, et kuigi vägivallajuhtumitle eelnevalt oli märgatud väiksemaid muutusi juhtumiga seotud õpilaste käitumises ja need olid osaliselt dokumenteeritud ka õpilaskodu valvepäevikus, ei olnud sellele järgnev tegevus piisav, et tagada õpilaste turvalisust.

Filmitud vägivallajuhtumist teada saades tegutsesid töötajad koolis kehtestatud hädaolukorra plaani kohaselt ja otstarbekalt, leidis ministeerium.

Ministeerium tõdes, et koolis rakendatakse küll meetmeid turvariskide ennetamiseks, kuid kodukorras ei ole need kõik välja toodud. Õpilaste jaoks on kodukorras loetletud liiga palju erinevaid töötajaid, keda õpilane peab olenevalt olukorrast teavitama ja osaliselt on need vastukäivad.

Foto on illustreeriv. Allikas: Flickr

Kooli kodukorra kohaselt on kooli töötajad kohustatud reageerima õpilaste ja töötajate turvalisust ohustavate olukordade tekkimisel vastavalt ametijuhendile. Õpetaja, kasvataja, abiõpetaja, klassijuhataja ja õppealajuhataja ametijuhendid sätestavad nende vastutuse turvalisuse tagamise osas, kuid ei kajasta, kuidas vastavad töötajad peaksid turvalisust ohustavates olukordades tegutsema.

Ametijuhendid pole kooskõlas
Teenistuslik järelevalve tegi kindlaks, et töötajate ametijuhendid ei ole omavahel kooskõlas. Ametijuhendites on sätestatud, et koostööd tuleb teha psühholoogiga, kuid psühholoogi asemel on koolis sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoog allub ametijuhendi järgi direktorile ja õppealajuhatajale, kuid õppealajuhataja ametijuhendi järgi alluvad temale ainult aineõpetajad ja kasvatajad.

Vestlustest kooli töötajatega selgus, et teavitamise ja infovahetuse liinid töötajate vahel ei ole selged ning koolisisene töökorraldus ei taga info jõudmist kõigi osapoolteni. Tööülesannete jaotus sotsiaalpedagoogi ja õppealajuhataja vahel ei ole selgelt määratletud, nagu ei ole selge, kes juhib milliste juhtumite lahendamist. Kui õpilaskodus on toimunud korrarikkumine või muu juhtum, siis otsustab selle lahendamise üle õppealajuhataja. Vajalik info ei jõudnud alati sotsiaalpedagoogini, ehkki oleks õpilaskodu kodukorra kohaselt pidanud jõudma.

Kooli õpetajate ettevalmistus tööks erivajadustega lastega on ministeeriumi hinnangul hea, 19 õpetajast vastab nõuetele 17 õpetaja ettevalmistus. Neljast õpilaskodu kasvatajast vastab aga nõuetele vaid kahe kasvataja ettevalmistus, samuti ei vasta nõuetele õppealajuhataja kvalifikatsioon.

12-14-aastased noored
Valga Jaanikese koolis leidis oktoobri alguses aset juhtum, kus klassikaaslased peksid Valga koolitüdrukut käte ja jalgadega, kiskusid teda juustest ja solvasid teda. Väidetavalt ei toonud koolivägivalla ohver nõutud sigarette, mistõttu hakkasid kaaslased teda peksma. Vägivallatsejad tegid klassikaaslase peksmisest ka video ja riputasid selle üles internetikeskkonda YouTube. Kõik juhtumis osalenud on alaealised vanuses 12-14 eluaastat.

Seaduse kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kuriteo toimepanemise eest vastutab ta üldises korras.

Kui süüteo on toime pannud alaealine, kelle vanus on kuni 14 eluaastat, siis tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetatakse ning materjalid saadetakse elukohajärgsesse alaealiste komisjoni. Mõjutusvahendi kohaldamisel lähtub alaealiste komisjon alaealiste mõjutusvahendite seadusest.

Politsei uurib vägivallajuhtumit karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb piinamist. Karistusseadustik näeb sellise teo eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Valga Jaanikese koolis viidi läbi põhjalikud järelevalvetoimingud
• Psühholoog Herbert Scheithauer: kiusamise eest vastutab koolijuht
• Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit
• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke

• Kas koolivägivald on paratamatu?