<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Radikaalne konstruktivist või traditsioonilise pooldaja?]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/201133/radikaalne-konstruktivist-voi-traditsioonilise-pooldaja</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/201133/radikaalne-konstruktivist-voi-traditsioonilise-pooldaja" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/201133/radikaalne-konstruktivist-voi-traditsioonilise-pooldaja</guid>
    <pubDate>Wed, 19 Dec 2012 16:42:41 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/201133/radikaalne-konstruktivist-voi-traditsioonilise-pooldaja</link>
    <title><![CDATA[Radikaalne konstruktivist või traditsioonilise pooldaja?]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus kutsus huvilised ideelaborisse, et tutvustada uuringu „Õpetajate õpikäsitused ja uskumused“ esialgseid tulemusi.</p>
<p>Tutvustati programmide NorBa ja Eduko raames l&auml;bi viidud uuringut, mis on keskendunud &otilde;petajate arusaamadele (&otilde;pik&auml;sitused, &otilde;petamine, &otilde;petaja roll). Valimis olid matemaatika, inglise keele ja bioloogia &otilde;petajad ning klassi&otilde;petajad &uuml;le Eesti. Ja tulemuste tutvustamisel oli tegu t&otilde;esti laboriga, sest k&otilde;ik on alles algstaadiumis, andmed ootavat p&otilde;hjalikumat anal&uuml;&uuml;si ning ennatlikke j&auml;reldusi teha ei maksa.</p><p>&nbsp;Tallinna &Uuml;likooli dotsent, matemaatika&otilde;petaja &otilde;ppekavajuht Madis Lepik tutvustas meie matemaatika&otilde;petajate (1200 vastajat) tulemusi v&otilde;rdluses L&auml;ti (350 vastajat), Soome (100 vastajat)&nbsp; ja Norra (80 vastajat) &otilde;petajatega. Uuriti, millised on &otilde;petajate arusaamad &otilde;petamisest, kas eksisteerivad &otilde;petajate t&uuml;&uuml;pprofiilid, millised on arusaamade kujunemise olulisemad faktorid.</p><p>P&otilde;him&otilde;tteliselt&nbsp; tuli v&auml;lja kaks mudelit hea &otilde;petamise kontseptsiooni kohta: konstruktivistlik ja traditsiooniline, ning see on samamoodi k&otilde;ikides uuritud riikides. Esimene sisaldab palju uuendusmeelset, oluline on &otilde;pikeskkond, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne; r&otilde;hutatakse teiste inimeste kaasm&otilde;ju &otilde;ppimisele. K&otilde;ige konstruktivistlikumad olid L&auml;ti matemaatika&otilde;petajad.</p><p>Traditsiooniline mudel sisaldab korda, vaikust klassiruumis, teadmiste drillimist ja faktide selgeks &otilde;ppimist. Ehk siis &otilde;petaja &otilde;petab ja &otilde;pilased &otilde;pivad. Ja selles mudelis oli liidriroll Eesti k&auml;es.</p><p>Samas r&otilde;hutas Madis Lepik, et puhtaid mudeleid oli siiski v&auml;he, enamus &otilde;petajaid j&auml;&auml;b &otilde;petamise meetodite poolest selle kahe kontseptsiooni vahele ehk siis kasutavad &otilde;petamises nii uuenduslikke kui traditsioonilisi v&otilde;tteid.</p><p>Kui matemaatika&otilde;petajate tulemusi r&uuml;hmitada p&uuml;&uuml;ti, said uurijad l&otilde;puks &uuml;heksa gruppi. Neist k&otilde;ige suurem osa, 40% kuulub gruppi, mida v&otilde;iks nimetada kompromissi-inimesteks. See grupp oli &uuml;htlaselt suur nii Eesti, L&auml;ti kui Soome matemaatika&otilde;petajate seas. Ehk need ongi &otilde;petajad, kes oma &otilde;petamismeetodite poolest sobivad nii konstruktivistliku kui traditsioonilise mudeli alla. Madis Lepiku s&otilde;nul teadmiste treening ja teadmiste &uuml;lekanne &otilde;petajalt &otilde;pilasele on nende jaoks olulised, aga nad kasutavad &otilde;ppes ka uuenduslikke elemente.</p><p>Radikaalseid konstruktiviste oli k&uuml;sitletute seas vaid 4%. Need on siis &otilde;petajad, kes&nbsp; traditsioonilisse &otilde;ppesse suhtuvad v&auml;ga t&otilde;rjuvalt. Nende jaoks t&auml;hendab hea &otilde;ppimine kindlasti t&ouml;&ouml;tamist v&auml;ikestes r&uuml;hmades, &otilde;pilased ise uurivad ja arutlevad, kujundavad ise arusaama &otilde;pitavast. Nad &uuml;tlevad, et faktiteadmistes v&otilde;iks teha k&otilde;vasti j&auml;releandmisi. Eesti &otilde;petajaskond oli selles r&uuml;hmas esindatud vaid 1%-ga.</p><p>Teine &auml;&auml;rmus oleks siis radikaalselt traditsioonilised &otilde;petajad, aga neidki oli v&auml;he. Ei mingit ajaraiskamist r&uuml;hat&ouml;&ouml;le, faktid selgeks &otilde;ppida, teadmised&nbsp; kinnistada ja &otilde;petaja panebki kogu tarkuse lapsele kulbiga p&auml;he&nbsp; &ndash; selline filosoofia v&otilde;iks iseloomusta seda ligi 2% Eesti &otilde;petajatest, kes sinna r&uuml;hma kuulusid.</p><p>Ja v&auml;ike r&uuml;hm on neidki &otilde;petajaid, kes tahavad k&otilde;ike head korraga. Nad usuvad konstruktivismi ja samas usuvad &ndash; jutt k&auml;ib ikka maatemaatika&otilde;petajatest &ndash; et fakti&otilde;pe on oluline, t&uuml;&uuml;p&uuml;lesandeid tuleb treenida. &bdquo;Neid v&otilde;ib pidada optimistlikeks &otilde;petajateks,&ldquo; lausus Tallinna &Uuml;likooli dotsent Madis Lepik.</p><p>&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>