<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Norra keele oskajad on tööturul nõutud]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/201530/norra-keele-oskajad-on-tooturul-noutud</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/201530/norra-keele-oskajad-on-tooturul-noutud" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/201530/norra-keele-oskajad-on-tooturul-noutud</guid>
    <pubDate>Wed, 02 Jan 2013 07:41:59 +0200</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/201530/norra-keele-oskajad-on-tooturul-noutud</link>
    <title><![CDATA[Norra keele oskajad on tööturul nõutud]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Uute õppesuundade otsinguil võivad koolid kindlad olla, et keelteoskus pole kunagi liiast. Ka mitte norra keele oskus. Tallinna Sikupilli keskkoolis norra keelt õpetataksegi.</p>
<p><strong>Norra keele ja P&otilde;hjamaade kultuuriloo &otilde;petaja Piia Palge-Lepik, kuidas j&otilde;uti Sikupilli keskkoolis t&otilde;demuseni, et just norra keel on vajalik? Ajaloolist sidet Norraga koolil vaevalt et on, seega - kust just see huvi?</strong></p><p>&bdquo;2009/2010. &otilde;ppeaastal hakati t&otilde;siselt m&otilde;tlema kooli arengule ja &otilde;ppesuundadele. Olemas oli juba sekret&auml;ri&otilde;pe, mis on &otilde;pilaste seas j&auml;tkuvalt populaarne. Kuna koolis t&ouml;&ouml;tasid edukalt karateringid, siis hakati arendama spordikallakuga &otilde;ppesuunda. Selles valdkonnas on kooli koost&ouml;&ouml;partner karateklubi N&Uuml;KE (<a href="http://www.karatekool.ee/" target="_blank" title="http://www.karatekool.ee/">http://www.karatekool.ee/</a>).</p><p>Teise &otilde;ppesuunana tundus ahvatlev keelesuund. Just sellise keele, mida Eesti g&uuml;mnaasiumides veel palju ei pakuta, kuid mis oleks perspektiivne tulevikku silmas pidades. &Otilde;ppeaasta l&otilde;puks tehti valik ja otsustati 2010/2011. &otilde;ppeaastast avada norra keele ja P&otilde;hjamaade kultuuriloo &otilde;ppesuund. V&auml;ga suureks toeks on Kuninglik Norra Saatkond.</p><p>N&auml;gime, et t&auml;iskasvanute seas on suur huvi norra keele &otilde;ppimise vastu, keeltekoolide r&uuml;hmad olid pidevalt t&auml;is. Norra osalusega ettev&otilde;tteid on Eestis &uuml;le 400. Teadsime ka, et norra keele oskajate j&auml;rel on Eestiski suur n&otilde;udlus, mis avab &otilde;ppesuuna l&otilde;petajatele v&otilde;imaluse kohe peale keskkooli l&otilde;ppu elatist teenida. Samas oli teada ka see t&otilde;siasi, et lisaks Soomele ja Iirimaale on paljud pered valinud uueks elu- ja t&ouml;&ouml;kohaks just Norra. Norras on oluliselt lihtsam saada t&ouml;&ouml;d, kui norra keelt juba natuke osata. K&otilde;ike seda hinnates ning tunnetades Norra saatkonna tuge, avasime 2010. a s&uuml;gisel norra keele ja P&otilde;hjamaade kultuuriloo &otilde;ppesuuna g&uuml;mnaasiumiosas.&ldquo;</p><p><strong>Kui palju siis norra keelt n&auml;dalas &otilde;pitakse?</strong></p><p>&bdquo;G&uuml;mnaasiumis on &otilde;pilastel kolme aasta jooksul 6 kursust norra keelt ja 3 kursust P&otilde;hjamaade kultuurilugu. Oleme eesm&auml;rgiks seadnud A2/B1-tasemel keeleoskuse omandamise. Norra keelt on kaks tundi n&auml;dalas, P&otilde;hjamaade kultuurilugu 1 tund n&auml;dalas. &Otilde;ppesuuna aineid &otilde;pitakse l&auml;bivalt kolme aasta jooksul. Praegu on &otilde;ppesuunal &uuml;ks &otilde;petaja (<em>st Piia Palge-Lepik, toimetaja m&auml;rkus</em>), kes &uuml;htlasi vastutab ka kontaktide ja v&otilde;imalike keelepraktikate korraldamiste eest Norra ettev&otilde;tetes. &Otilde;pilastel on v&otilde;imalus norra keelt praktiseerida ettev&otilde;tete k&uuml;lastuste ajal, samuti on meil igal aasta k&auml;inud k&uuml;las norrakad - kas k&uuml;lalistena v&otilde;i suisa asendus-tunniandjatena. Koost&ouml;&ouml;s &uuml;he Norra ettev&otilde;ttega said kaks meie kooli n&uuml;&uuml;dseks vilistlast tasuta norra keele intensiivkursuse ning v&otilde;imaluse t&ouml;&ouml;d saada norra keele alal. &nbsp; Otsime pidevalt juurde uusi kontakte ja v&otilde;imalusi keelt praktiseerida. Igal aastal oleme saanud l&auml;bi viia &uuml;he &otilde;pialsreisi Norrasse. Suuresti Norra saatkonna toel, kuid meid on toetanud ka teised ettev&otilde;tted, &uuml;hingud, n&auml;iteks Norra Eesti selts (Norras). Koolis on k&auml;imas Comeniuse projekt, kus &uuml;he partnerkoolina on esindatud Taani kool, ja Meilon Nordplus Junior projekt, kus meie partneriteks on Norra ja Islandi koolid. &Otilde;pilastel, keda huvitavad teadmised P&otilde;hjamaadest, on v&auml;ga head tingimused &otilde;ppida ja &otilde;pilastevahelisi kontakte luua. 2012/2013. &otilde;ppeaastal on meie selleaastane Comeniuse &otilde;petajapraktikant p&auml;rit Soomest - ka tema teadmised ja kogemused saame rakendada &otilde;ppesuuna tugevdamiseks.&ldquo;</p><p>Piia Palge-Lepiku s&otilde;nul on Norra saatkonna toel hangitud Norrast &otilde;pikud ja t&ouml;&ouml;vihikud koos audiomaterjaliga. Saatkond on toetanud &otilde;pilaste &otilde;ppereise: 2012 k&auml;idi P&otilde;hja-Norras Kirkenesis rahvusvahelisel kirjandusfestivalil, 2013 veebruaris minnakse tutvuma Trondheimi linnaga ja kogemusi vahetama sealsete keskkoolide &otilde;pilastega. &Uuml;his&uuml;ritusi on toimunud ka koos P&otilde;hjamaade Ministrite N&otilde;ukoguga.</p><p>&bdquo;M&otilde;ned Eestis asuvad Norra ettev&otilde;tted on ise meiega &uuml;hendust v&otilde;tnud ning tundnud huvi koost&ouml;&ouml; vastu. Ettev&otilde;tete huvi norra keelt oskavate &otilde;pilaste, st potentsiaalsete t&ouml;&ouml;tajate vastu on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne.</p><p>Oleme juba kaks aastat j&auml;rjest t&auml;histanud Kadrioru pargis Norra rahvusp&uuml;ha 17. mail koos O&Uuml;-ga Runway ja Norra saatkonnaga. Oleme sinna kutsunus ka teisi koole. Toimuvad p&otilde;nevad maastikum&auml;ngud ning serveeritakse sama suupistet, mis Norraski sel p&auml;eval traditsiooniline. Loodame, et sellest saab traditsioon,&ldquo; &uuml;tles &otilde;petaja Piia Palge-Lepik.</p><p>Pildigalerii <a href="https://plus.google.com/photos/109781401769218813022/albums?banner=pwa&amp;gpsrc=pwrd1#photos/109781401769218813022/albums/5745274667967761729" target="_blank" title="Norra p&auml;eva t&auml;histamisest">Norra p&auml;eva t&auml;histamisest </a>mais 2012 kooli kodulehel.</p><p><em>Foto: kooli koduleht</em></p><p><strong>Samal teemal:</strong></p><ul><li><a href="http://koolielu.ee/info/readnews/196790/noarootsis-saab-selgeks-rootsi-keele">Noarootsis saab selgeks rootsi keele</a></li>
</ul><p>&nbsp;</p>]]></description>
    <dc:creator>Madli Leikop</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>