HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi


Avaldaja:Madli Leikop04. Jaanuar 2013

Koolielu e-kursuselt "Erivajadustega laps tavakoolis" saab teadmisi tavalise põhikooli tavaline õpetaja, kelle klassis õpib hariduslike erivajadustega õpilasi. Juhendaja on kogemustega logopeed ja e-õppematerjalide autor Pille Tina-Kuusik.

Koolitus osutus nii populaarseks, et juba 24 tundi pärast registreerimise avamist sai kursus komplekteeritud.

Pille Tina-Kuusik töötab Aruküla lasteaias Rukkilill ning nõustajana Harjumaa õppenõustamiskeskuses, aga tal on ka 10 aastat koolilogopeedi kogemust. „Hoian pilgu peal kõikidel lasteaias käivatel lastel. Õppeaasta algul teen väikese testi, mille põhjal selguvad lapsed, kes mingis valdkonnas on arengus natuke maas. Kui mahajäämus vajab sekkumist, siis nõustan vanemaid ja lapsel on võimalus saada kõneravi sõltuvalt vajadusest kas üks või kaks korda nädalas. Kergematel juhtudel piisab vanematele soovituste andmisest,“ kirjeldas oma igapäevatööd Pille Tina-Kuusik. „Ka koolis toimuv on mulle endiselt südamelähedane. Koolilastega puutun kokku töös Harjumaa õppenõustamiskeskuses (ÕNK). ÕNKide kliendid on valdavalt haridusasutused, kus pole tugispetsialiste. Me anname oma hinnangu  õpilaste kohta, kes õpetajatele muret valmistavad. Samuti ka soovitused edaspidiseks: kas oleks vajalik põhjalikumaid uuringuid, mida arvestada õpetamisel ja õppetöö organiseerimisel.“

Õpetajate töö on muljetavaldav

Infotehnoloogia kohta oma elus ja töös ütleb Pille Tina-Kuusik, et väikese IT-nakkuse sai ta juba Nõo keskkoolis. „Seal oli 80ndate lõpus esimene kokkupuude arvutitega. Toa-suuruse Nairi abil sai tehtud esimene töö - kirjutatud programm, see perforeeritud ja arvuti abil välja prinditud oma nime esitäht.  Arvuti praktilist väärtust siis eriti ei adunud.“

Oluliseks peab ta tööle asumist Lasnamäe lasteaed-algkooli pärast ülikooli lõpetamist. Seal oli ühtehoidev ja avatud kollektiiv. „Jagasime omavahel koolitustel saadud teadmisi.  Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere hoidis meid kursis IT-vallas toimuvaga: tutvustas uusi programme; õpetas,  kuidas seda igapäevatöös kasutada, kuidas arvutiklassis tunde läbi viia. Peagi kuulutas Koolielu HEV-lastele töölehtede konkursi, saatsin ka enda tehtud ja siis nägin, mida kõike tavalised õpetajad teevad! See oli muljetavaldav.“

Kogumikud

Nüüdseks on Pille Tina-Kuusik osalenud seitsmel Tiigrihüppe Sihtasutuste e-õppematerjalide konkursil ja viis tööd on jõudnud  esimese kolme sekka. Õppematerjalide ideed on tulnud elust enesest ehk need  teemad, millest õpetaja ise on igapäevatöös puudust tundnud. „Kolm suuremat kogumikku on valminud meeskonnatööna. Spetsiaalselt nende tööde jaoks on pildid joonistanud Maris Willadsen ja jutud kirjutasid Signe Ora ja Anu Meelimäe. Kaks häälikuseade kogumikku, „R- häälik kõnes“ ja „Õpime L-i koos lalileedega“ on loodud logopeede ja eripedagooge silmas pidades. „Võrdlemise ja järjestamise“ materjale saavad kasutada kõik lasteaiaõpetajad ja LÕKi järgi õpetavad õpetajad,“ tutvustas töid Pille Tina-Kuusik. „Ilmselt nende töödega jäingi silma Tiigrihüppe meeskonnale, kes kutsusid mind Eesti-poolse eksperdina osalema rahvusvahelises projektis SENnet. Võimalusel osalen sageli ka Tiigrihüppe koolitustel, konverentsidel ning Koolielus olen ka ise olnud õppur neljal e-kursusel. Suurepärane võimalus saada uusi teadmisi kodust lahkumata.“

Mida ütleb teie kogemus, kas koolide praeguste võimaluste juures saab HEV-laps tavakoolis hakkama? Ja kas tavaline õpetaja saab HEV-lapsega hakkama?

„Hariduslike erivajadustega lapse efektiivse toetamise eeldusi on mitmeid. Olulisem on kooli ja õpetajate hea tahe. Ma olen näinud õpetajaid, kes on õppenõustamiskeskuse spetsialistide soovitusi arvesse võtnud, ning juba kuu ajaga on märgata arengut õpilase teadmistes ja oskustes. Samas on kahjuks ka selliseid, kes eiravad õpilase eripära ning ei tee midagi, et last kaasata. Mõnel juhul pole üldse palju tarvis. Näiteks saata pimedale õpilasele tööleht päev varem, et ta saaks selle arvutisse skaneerida ja tutvuda ning hiljem seda kaaslastega koos täita. Mõnele Aspergeri sündroomiga lapsele, kes ei taju, et tema on ka osa klassist, võib tööle hakkamiseks piisata lausest: „Mati, võta sina ka õpik lahti!“

Kui koolis antav haridus ei võimalda arengupotentsiaali maksimaalselt kasutada, siis on see kuritegu lapse suhtes. Kui koolis pole tugisüsteemi, kes oskab ja tahab õpilast aidata, siis oleks lapse arengule parem õppida erikoolis, kus õpilane saab võimetekohast õpet.“

Pille.jpg

Pildil Pille Tina-Kuusik. Foto: Merje Pors

Tegelikult on võimalus, et (praktiliselt kõik) HEV-õpilased hakkavad õppima tavakoolis, tekitanud palju murelikke mõtteid ja arvamusi. Tugispetsialiste nappis koolides praegugi; õpetajad on oma palga suhtes jätkuvalt segaduses, logopeedidest-psühholoogidest rääkimata…

„Kriitiliseks kohaks ehk jätkuvalt hämmingut tekitav on  erivajadusi puudutav seadusandlus. Üldharidussüsteemi arengukavast  võib lugeda, et laste saavutuste ja sotsiaalse kohanemise seisukohalt toovad kõige suuremat kasu eelhariduse programmid. Rõhutatakse, et elukestva õppe kui terviku seisukohalt annavad kõige paremaid tulemusi investeeringud alusharidusse. Euroopa ja USA kogemused näitavad, et varase sekkumise programmid, eelkõige need, mis suunatud ebasoodsas olukorras lastele, toovad laialdast kasu, mille mõju ulatub täiskasvanuikka. Kui ei investeerita varasesse õppimisse, siis järgnevatel eluetappidel on kulutused märksa suuremad ja kulutasuvus väiksem.

Riigikogus võeti menetlusse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus, sellega seonduvalt tahetakse muuta ka koolieelse lasteasutuse seadust. Miinimumkoosseisu ei peeta enam oluliseks ja logopeedi võib ette kujutada termini all "teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud". See tähendab, et omavalitsusel ei ole enam kohustust logopeedi palgata. Kes siis veel peaks sekkuma, et hoida ära edaspidiseid suuremaid kulutusi? 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses  on kirjas, et erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis. Kaasavast haridusest räägitakse palju. Eesti kaasamise lipulaev  on Vanalinna Hariduskolleegium (VHK). SENneti juhtumikirjelduse (case study) jaoks tehtud intervjuus augusti lõpus küsisime VHK direktorilt Kersti Nigesenilt, mida on koolile andnud HEV-laste kaasamine. Vastuseks tuli, et on andnud selle, et kool on pankroti äärel. Praeguseks on olukord loodetavasti lahenenud.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi toetatakse igati tavakoolide juurde eriklasside loomist (§51) ja mingil määral kaasamist juhul, kui tegemist on vaimupuudega (VV määrus nr 32 "2012. aasta riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud tasandus- ja toetusfondi jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord"; §10, lg 11 ja 13).

Kaasamiseks võiks ehk silma kinni pigistades nimetada ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamist. Meelepuue pole kindlasti psüühikahäire ja raskeks haiguseks on seda ka meelevaldne nimetada. Mõlemal juhul antaks vahendeid 8 lisatunni eest (VV määrus nr 32; §10, lg 18). See tagaks tugiisiku vähem kui poolteks õppetundideks, aga tugiisikut vajab selline õpilane kindlasti rohkemates tundides (haridus- ja teadusministri määrus nr 76 23. detsembrist 2010 "Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord", §19).

HEV-õpilase  õpetamine   nõuab õpetajalt lisaressurssi, eriti juhtudel, kui lapsele soodsa arengukeskkonna loomiseks on vajalik individuaalne õppekava. Selle koostamise rahastamist riiklikul tasandil ei toetata.  Kahjuks tuleb nõus olla Aruküla põhikooli direktori Avo Mölsiga, kes ühes töises jutuajamises on nentinud, et praegu teeb riik kõik selleks, et neid lapsi ei kaasataks. Loodan väga, et olen valesti aru saanud.

Kust läheb see piir, mil HEV-lapsele tavakool veel sobib? Kas see piir on kergelt tajutav?

„Näiteks Itaalias ei ole enam erikoole, seal on kõik õpilased kaasatud. Vajadusel on õpilasel tugiisik. Kaasamisel on mõte siis, kui see annab HEV-õpilasele midagi juurde ja teda on võimalik klassitingimustes õpetada. Raske autisti kaasamine, kes ei talu teisi inimesi enda ümber, teeb pigem kahju nii talle, klassile kui õpetajale. Ma kahtlen ka raske vaimupuudega õpilase kaasamise otstarbekuses, klassis toimuvast on tal kindlasti raske aru saada. Õpiraskustega lapsi on jälle paljudes klassides. Kaasamise õnnestumine sõltub kõigi osapoolte tahtest ja võimalustest, kas on olemas tugisüsteemid (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog). Õpetajal võib küll olla hea tahe, kuid kui napib teadmisi eripedagoogika vallas, võib oodatud tulemus kesiseks jääda.“

Seda lünka katsub täita Koolielus 14. jaanuaril algav e-kursus „Erivajadustega laps tavakoolis“. Kursuse lõpetajast eripedagoogi kindlasti ei saa, aga teadmisi aitab vast oluliselt täiendada?

„See kursus toimub europrojekti SENnet raames, kus teemaks on erivajadustega õpilaste kaasamine tavaklassi ja IKT tugi selles. E-õpe kogub järjest enam populaarsust. Ma usun, et erivajaduste teema ei erine teistest. Pigem on mõne puude eripära lihtsam selgitada video kui tavapärase kirjelduse alusel.

E-kursuse teema on, jah, erivajadustega laps tavakoolis. Antud juhul pean silmas õpilast, keda mingi iseärasuse tõttu tuleb õpetada kuidagi teistmoodi; mitte andekat sportlast, kes laagrite tõttu ei saa käia iga päev koolis. Mida peaks õpetaja arvestama, kui klassis on nägemis-, kuulmis-, liikumispuudega, õpiraskustega või autistlike joontega laps? Kursusel räägime sellest, mis on erivajadus ja mis juhul tuleks sekkuda; kuidas õpilast iseloomustada, kuidas koostada, kohandada õppematerjale, et need sobiks enamikele õpilastele. Ning lõpuks vaatame üle, milliste IKT-vahenditega saaks lihtsamaks teha nii õpetaja kui õpilase elu.“

E-kursuse sihtrühm on põhikooli õpetajad, kursuse maht on 20 tundi (14.01-22.02.2013). Koolituse materjalid  on kokku pandud   inglise keelse  kursuse baasil, mis on osaliselt kohandatud ja tõlgitud. Kuid mitmed materjalid, videod ja esitlused on inglise keeles, sellega tuleks kursusele registreerijatel arvestada. 

Siit leiab infot Koolielu uute koolituste kohta.

Samal teemal:

 

 

 

Harno logo