Ave Mattheus uuris eesti laste ja noortekirjanduse kujunemist


Avaldaja:Merje Pors15. Jaanuar 2013

Homme, 16. jaanuaril kell 14 kaitseb Tallinna Ülikooli doktorant Ave Mattheus doktoritööd „Eesti laste- ja noortekirjanduse genees: küsimusepüstitusi ja uurimisperspektiive“,mis käsitleb eesti laste ja noortekirjanduse kujunemise tingimusi.

Uurimuse teema on ühelt poolt aktuaalne seetõttu, et viimastel aastatel on Eestis hoogustunud uurimistöö, mis tegeleb vanemat eesti kultuuri mõjutanud tegurite analüüsimisega, ja teiselt poolt seetõttu, et eesti laste- ja noortekirjanduse varane ajalugu on veel suuresti läbi uurimata, märgitakse Tallinna Ülikooli pressiteates. Kirjandusloolaste tähelepanu alt on välja jäänud terved valdkonnad, nagu näiteks vaimulik kirjandus oma mitmekesistes vormides (piiblilood, usuõpetusraamatud, lastepalved), samuti mitmed ilmaliku kirjanduse žanrid, nagu näiteks pedagoogilised robinsonaadid, moraliseerivad näidislood, tüdrukuteraamatud jt.

Vaid pisteliselt on vaadeldud laste- ja noortekirjanduse suundumusi suurte ja mõjuvõimsate kultuurilooliste muutuste nagu näiteks reformatsiooni, valgustuse või rahvusliku ärkamise taustal. Mõne olulise varase autori laste- ja noortekirjanduslikku loomingut on uuritud osaliselt (nt O. W. Masing, G. A. Oldekop, J. W. L. v. Luce), teiste vastavad tööd on praktiliselt veel avastamata (nt F. W. v. Willmann, C. M. Henning, J. R. Masing, P. H. v. Frey, H. G. Lorenzsonn jt). Senistes ajaloolistes käsitlustes on väga vähe tähtsustatud baltisaksa literaatide tegevust, kes tegelikult panid aluse eestikeelsele laste- ja noortekirjandusele.

Ave Mattheuse doktoritöö võtab mitmed eesti laste- ja noortekirjanduse kujunemisega seotud küsimused põhjalikuma vaatluse alla ja arutleb selle üle, milliste meetodite abil oleks selle geneesi võimalik uurida.

Laiendab laste- ja noortekirjanduse piire ajas
Uurimusel on viis ülesannet: vaadata kriitiliselt läbi kasutatavad mõisted, eriti mõiste „eesti laste- ja noortekirjandus“, mis võimaldaks käsitleda ka varasemaid arenguperioode; teadvustada eesti laste- ja noortekirjanduse geneesi eripärasid, eriti selle suhet (balti)saksa kirjakultuuri; mõtestada eesti laste- ja noortekirjanduse ajaloo kaardistamiseks sobivaid uurimismeetodeid; visandada tulevikus koostatava historiograafia põhistruktuur; likvideerida juhtumianalüüside abil valgeid laike, mis kõige vanemates lastele ja noortele mõeldud eestikeelsetes tekstides veel eksisteerivad.

Töö eesmärk on laiendada eesti laste- ja noortekirjanduse piire ajas tahapoole, tutvustada mõningaid tekste ja žanreid, mida olemasolevad lastekirjanduse ajalood ei maini ning näidata, et vanem eestikeelne lastele ja noortele suunatud kirjandus, on nii teemade, vormide, tekstide kui autorite poolest rikkam kui seni arvatud.


Töö on koostatud artikliväitekirjana; see koosneb mahukast analüütilisest ülevaatest ja neljast eraldi artiklina ilmunud juhtumianalüüsist.  Ave Mattheuse doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Piret Viires ja filoloogiakandidaat Reet Krusten. Oponendid on Groningeni Ülikooli professor Cornelius Hasselblatt ja Tallinna Ülikooli professor Ulrike Plath.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis E-Ait.
Avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikooli auditooriumis M213, Uus-Sadama tn 5.