Tondi põhikool: mõtetega tulevikus


Avaldaja:Madli Leikop15. Jaanuar 2013

Intellektipuudega lapsi õpetav Tallinna Tondi põhikool tähistab 17. jaanuaril 90. sünnipäeva. „Lastel on laulud selged ja lipsud valmis õmmeldud, ootame pidu,“ ütles direktor Evi Kraan.

„Vanad inimesed räägivad ainult minevikust, ja noored räägivad ainult tulevikust. Minu meelest just tulevik ongi meil ilus – lapsed käivad koolis, igal sügisel on avatud esimesed klassid, lapsi on palju,“ alustas jutuajamist Tondi põhikooli direktor Evi Kraan. Seda, et lapsi on palju, saab muidugi kaheti vaadata. Kooli jaoks on „palju“ positiivne. „Oleme oma kooli nii heaks töötanud, et lapsed tulevad meile õppima,“ lausus Evi Kraan. Kui aga mõelda, et koolis õpivad keskmise, raske ja sügava intellektipuudega lapsed, siis see „palju“ rõõmustav ei ole.

Tondi põhikoolis on 2012/2013. õppeaastal 215 õpilast, neist abikoolis 131, toimetulekukoolis 66 ja hoolduskoolis 18. Lapsed õpivad vastavalt võimetele lihtsustatud õppekava järgi kas lihtsustatud õppel, toimetuleku- või hooldusõppel.

„Meil on professionaalne kaader. Olen ajanud seda rida, et inimene peab olema koolitatud. Pidevalt toimuvad nii sise- kui väliskoolitused, arvutialane kirjaoskus on kõikidel õpetajatel,“ on Evi Kraan positiivne. Ja rõõmustab lõpuks naljaga pooleks veel ühe asja üle: et maailmalõpp tulemata jäi…

Remont, raha, tugiteenused

Aga muret on ka, kus sa selleta saad. „Koolimaja on ikka korda tegemata, kuigi juba 2006. aastal sai projekt valmis. Igal sügisel ütlen kooliperele, et kohe-kohe läheb remondiks, kohe hakkame kolima. Siiani pole seda juhtunud, aga me ei ole lootust kaotanud. Vahepeal olime nagu omadele võõras, võõrastele oma. Haridusministeerium oleks kooli peaaegu oma tiiva alla võtnud, nüüd peab ikkagi kohalik omavalitsus meiega tegelema. Ju ta ükskord selle remondi meile ka valmis teeb,“ oli koolijuht lootusrikas.

Ja muidugi see, mis teeb muret kõigile: raha. „Tundub, et raha jääb iga aastaga vähemaks, kuigi uusi rahastusmudeleid mõeldakse kogu aeg välja. Väga hea on see, et on avatud väikeklassid, võib võtta üks-ühele õpet; lisavariandid on olemas. Samas raha nende teostamiseks napib,“ rääkis Evi Kraan.

Kooli koduleheltki võib lugeda, et 2012/2013. õppeaasta üks prioriteete on tugiteenuste osutamine kasinates tingimustes. Kui kasinad need tingimused siis on?

„Oleme aastate jooksul välja töötanud mudeli, et iga meie laps saaks tugiteenust – olgu siis kõneravi, muusikateraapiat, ratsutamisteraapiat, füsioteraapiat või muud just sellele lapsele sobivat. Tegime nimekirju, mis oleks lapsele parim. Kasinad tingimused ehk raha on viinud selleni, et kasutame MTÜ-d Meie Lapsed rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Siis otsime variante, et saaks kuidagimoodi hoida palgal tugiteenuse osutajaid, massööri näiteks. Kohalik omavalitsus ütleb, et pole tema rahastada, haridusministeerium samuti.“

Aga kuidas siis saab?

„Eks katsume kusagilt mujalt kokku hoida. Sest kui meil juba on tugiteenustega kitsas, siis mis veel tavakoolis olla võib! Abistamisega on seal veel raskem.

Mina olen seda meelt, et abikooli laps peab õppima talle sobivas keskkonnas. Ta saab siit positiivse emotsiooni. Mis on veel tähtsam, kui et inimene oleks õnnelik? Õnnelik on ta siis, kui on rahul; ja rahul on ta siis, kui tuleb toime – õppimisega, kaaslastega, igapäevaeluga.“

Parim on, kui noor töötaja tuleb tagasi

Töötajaskond on Tondi põhikoolis üldiselt püsiv. „Kes märkavad, et nad sellele tööle ei sobi, siia ka ei jää. Meie töö nõuab tavapärasest rohkem empaatiavõimet ja südametarkust,“ lausus Evi Kraav meeskonna kokkupanekust rääkides. Näiteks abiõpetajal on siin koolis veidi teised ülesanded kui tavakoolis – ta on sõna otseses mõttes õpilase abistaja. Abiõpetajaid on Tondi põhikoolis praegu tööl 16 kuni 18. „Kasutame küll kõiki võimalusi – sõdurpoisse, kes on läinud alternatiivteenistusse; mujalt tulnud vabatahtlikke, näiteks praegu töötab meil vabatahtlik Belgiast. Ja katsume ikka kuulutuste-konkursside kaudu abiõpetajaid leida. Noored, kes soovivad eripedagoogikat edasi õppima minna, tulevad meile tööle. Siin ta katsetab kõigepealt, kas see talle sobib. See on kõige parem variant, kui noor inimene meil katsetab, töö sobib talle, ta läheb õppima ja siis tuleb meile tagasi,“ rääkis Evi Kraav.

Kuidas te 17. jaanuaril kooli sünnipäeva tähistate?

„Oi, kenasti tähistame! Iga klass teeb selleks päevaks tordi ja nendest seame saalis kokku ühe pika tordi. Lapsed annavad kontserdi. Oleme ikka püüdnud, et meil saab iga laps vähemalt korra lavalt esineda, see on neile nii tähtis! Laulud on selged ja lipsud valmis õmmeldud, ootame pidu!“

001Tondi.jpg

Tondi põhikooli direktor Evi Kraan. Foto: Madli Leikop.

Kooli ajaloost saab lugeda kooli kodulehelt

Samal teemal: