Ettetellitavas haridusprogrammis kasutatakse meetodeid, mis võimaldab osalejatel luua kujutluspilt oma meeltesse.

Äsja avanenud näituse kuraator Juta Kivimäe on valinud välja graniidist ja basaldist skulptuurid, mida on võimalik haridusprogrammis kaetud käega puudutada. „Selline tajumisviis annab läbi käe teada, kas skulptuur on sile, krobeline, sametine, külm, kare, sügavate vagudega või lainetav,” ütles programmi loonud Kumu haridustöö kuraator Jane Meresmaa-Roos.

Ta lisas, et õpitakse tundma erinevate materjalide iseloomu ning tutvutakse skulptuuri tehnikatega.

Jaan Koorti näitusel on lisaks portreedele eksponeeritud ka loomaskulptuure, sealhulgas lastele tuttav metskits. Programmis saab teada, millised põnevad loomad veel kunstniku ateljees elasid ning jutustatakse lugusid loomadest.

Keskendub kujule ja vormile

Haridusprogramm keskendub kujudele ja vormidele ehk võetakse ise skulptuuride asendeid, vaadatakse portreede näoilmeid, tajutakse emotsioone ning mängitakse „Kivikuju”. „Kuna nägemispuue ei võimalda asju visuaalselt tajuda, siis tunnijuhid on eelnevalt selgeks õppinud skulptuuride täpse kirjeldamise, luues lastele ettekujutuse väljavalitud teostest,” lisas Jane Meresmaa-Roos.

2012. aastal lõppes sotsiaalprojekt „Erivajadusega inimene Kumu ja Niguliste muuseumis”, mille algatas Kumu hariduskeskus koostöös Tallinna sotsiaalasutustega. Aasta lõpukuudel toimunud projekt oli esimene, mis ühendas kahe väga erineva ekspositsiooniga muuseumi haridustegevuse, luues erivajadustega inimestele võimaluse osaleda muuseumitundides.

Projektis osales kokku 293 erivajadusega külastajat Tallinnast ja Tartust. Kokku viidi läbi 24 haridusprogrammi, milles osalesid põhiliselt intellekti ja liitpuudega lapsed, noored ja täiskasvanud.

Programmides kasutati metoodilisi materjale, mis aitasid lisaks kuulmis- ja nägemismeelele ka kompimise teel kunstiteostes olevat meeleolu või sisu tajuda. Projekti vajalikkust kinnitas tugiisikute ja sotsiaalasutuste juhatajate positiivne tagasiside, mis oli uue haridusprogrammi „Käekõne” väljatöötamise eelduseks. „Sellised projektid loovad võimaluse intellektipuudega inimestel harjuda erinevate keskkondade ja muutustega,” kinnitas päevakeskuse Käo sotsiaaltöötaja Silvia Looveer.

Projekti „Erivajadusega inimene Kumu ja Niguliste muuseumis” toetas hasartmängumaksu nõukogu.

Allikas: BNS