Projekti raames töötatakse põhikooli ja gümnaasiumi matemaatikakursuse jaoks välja statistika- ning tõenäosusteooria õpetamise nüüdisaegne käsitlus ja arvutipõhised õppematerjalid, teatab haridus- ja teadusministeerium. Koostööprojekt kestab kaks aastat. Selle aasta jooksul loovad Eesti ja Briti eksperdid arvutipõhise statistikaõppe ühtse kontseptsiooni, lisaks töötatakse välja metoodiliselt läbi mõeldud interaktiivsed tunnimaterjalid. "Materjalide eesmärk on teha õpetaja elu lihtsamaks. Tundide läbiviimiseks pole vaja programmeerimise või arvuti kasutamise süvaoskusi," märgib ministeerium. Õppevara testitakse 2014. a kevadel 30 põhikoolis ja gümnaasiumis. Koolid ja õpetajad valitakse välja vabatahtlike seast. Projekti koordineerib ja analüüsib Tartu Ülikool.

Foto: Stockvault

Eesmärk on saavutada paremaid õpitulemusi sama õppeajaga ehk õppemahtu paisutamata. Projekti jooksul analüüsitakse põhjalikult kõiki arvutipõhise õppimise ja õpetamisega seotud aspekte. Kavandatava õppevara sisu on vastavuses konkreetsete teemade õpetamisega üldhariduskoolide praeguses matemaatika ainekavas, kus andmete käsitlemist puudutatakse 6.-9. klassi matemaatikas ning gümnaasiumikursusel.

Nõustamiseks, pilootprojekti tulemuste hindamiseks ja projekti laiendamise otsuse kujundamiseks kutsub ministeerium kokku juhtkomitee, mis koosneb ülikoolide, koolijuhtide, õpetajate ja tööandjate esindajatest.

Matemaatika toel vastused tekkivatele küsimustele
Suurbritannia poolt veab pilootprojekti Briti matemaatikahariduse visionäär Conrad Wolfram, kes on tarkvaraettevõtte Wolfram Research asutaja ning juht. Arvutipõhise matemaatikahariduse idee elluviimisele aitavad kaasa Wolframi välja arendatud tehnoloogiad, nagu Mathematica, Wolfram Alpha ja arvutusliku dokumendi formaat (CDF), ning loodud organisatsioon computerbasedmath.org.

Wolfram usub, et arvutid lubavad liikuda kaugemale arvutamise n-ö mehhaanika õpetamisest. „Arvuti lubab anda noorele koolitunnis matemaatika mehhaanika teadmiste kõrval ka selle kasutamise kogemuse. See lubab näidata, et matemaatika toel saab leida vastuseid päris maailmas tõstatuvatele küsimustele – kas peaksin oma korteri kindlustama, kaua võiksin elada või isegi mis asi on ilu,“ selgitas Conrad Wolfram.

Tartu Ülikooli poolt juhib projekti Kristjan Korjus, kes on saanud magistrikraadi matemaatikas Inglismaal Manchesteri ülikoolis. Praegu on ta TÜ informaatika doktorant, kes tegeleb ajuteaduse ja masinõppe meetoditega ning õpetab puhast matemaatikat esimese õppeaasta informaatikutele. Korjus on õpetanud ka matemaatikat õpiraskustega põhikooliõpilastele ja korraldanud populaarteaduslike matemaatikaloengute sarja Manchesteri Ülikoolis. Ta on peagi valmiva koolimatemaatika õhtuõpiku kaasautor.

Samal teemal:

• Martin Hallik: milleks meile matemaatika?
• Matemaatika aitab maailma tunnetada