Lasteaia direktor Ene Kruzman tutvustas Koolielule lahkelt tehtut.

Matemaatika selgeks tänaval

Näiteks projekt „Math on the street” („Matemaatika õues”). Matemaatika on meie elus igal pool, ka tänaval. Lastel tuli vastata küsimustele, mitme sammu pikkune on minu tänav, mitu puud seal kasvab, kui palju laternaid on ühel või teisel tänaval, kui palju hooneid jne. Matemaatilisi mõisteid õpiti tegelikkuse keskel. Tänavatest tehti fotosid ja seejärel koostati tänavakaarte. Tehtud fotod ja tööd saadeti e-postiga projektipartneritele. Lapsed leidsid koos õpetajaga oma projektipartnerite tänavad Google Mapsist ning ehitasid uusi hooneid BlockCADi programmi abil.

„Lapsed muutusid loovamaks, nad õppisid tänu projektile saja piires arvutama ning tuletasid meelde, kuidas ohutult tänaval liikuda. Lapsed said selgeks interneti, skanneri ja graafikaprogrammide kasutamise põhimõtted,“ loetles Ene Kruzman tegevuste positiivseid pooli.

Lihavõttepühad meil ja mujal

Või näiteks lihavõttepühad. Miks mitte uurida, kuidas mujal Euroopas lihavõtteid tähistatakse? Kolm eTwinningu projekti – „Easter cards and customs“ (Lihavõttekaardid ja -kombed), „Easter activities” („Lihavõttepühade tegemised“) ja „Happy Easter, Europe!” (Häid lihavõttepühi, Euroopa!“) – aitasid seda teha.  „Need projektid muutsid lastele teadmiste ja oskuste omandamise huvitavamaks, lihtsamaks ning mõnusamaks. Projektid aitasid lapsel õppida ja õpetajal õpetada,“ ütles Kohtla-Järve Pääsukese lasteaia juht Ene Kruzman Koolielule.

Nii need kaardid valmisid. Foto: Ene Kruzman. 

Projektides osalesid lapsed vanuses kolm kuni kaksteist aastat. Lapsed õppisid õpetaja abiga koostama PowerPointi esitlust, et näidata teiste Euroopa maade lastele, kuidas meie tähistame lihavõtteid omal maal ja kus asub Pääsukese lasteaed. Lapsed vahetasid pühadesoovidega lihavõttekaarte, kus oli põhiteave nende maa ja lihavõttekommete kohta; viimaseid uuriti raamatutest, internetist, vanematelt ning õpetajatelt. Lapsed valmistasid kaarte käsitsi ja PowerPointi abil ning saatsid need välja tavalise postiga ja e-posti teel.

Projektide käigus õppisid lapsed tundma ja austama Eesti ning teiste Euroopa riikide lihavõttekombeid. Nad valmistasid eestikeelsete pühadesoovidega kaarte ning õppisid eestikeelseid lihavõttelaule ja lihavõttepühadega seotud sõnu. Projekti lõpus toimus lihavõttekaartide ja kulitšide näitus, peeti lihavõttepidu.

„See õpe oli tavatu ja huvitav seepärast, et projektide käigus oli väga palju vaja teha nii tänapäevase tehnika abil kui ka oma kätega. Kõik lapsed ning vanemad imetlesid kaardi- ja kulitšinäitust. Lapsi valdas pühademeeleolu,“ rääkis Ene Kruzman lihavõtte-projektidest.

Praktiline näide

Olgu siinkohal praktilise näitena toodud nende projektide ajakava märtsis-aprillis 2012, et selgelt silma ette saada, kuidas üks projekt kulgeb:

• 1.–7. märts: lapsed tervitasid teiste Euroopa maade lapsi ja said nendega tuttavaks.
• 8.–15. märts: lapsed esitlesid oma koole ja lasteaedu.
• 15.–23. märts: lapsed vahetasid infot oma linnade kohta.
• 23.–31. märts: lapsed kirjeldasid, kuidas tähistatakse lihavõttepühi nende maal.
• 1.–8. aprill: lapsed jagasid infot lihavõtteroogade kohta.
• 1.–19. märts: lapsed valmistasid kaarte nii käsitsi kui ka arvuti abil.
• 19.–25. märts: lapsed saatsid üksteisele pühadesoove oma kätega ja arvuti abil valmistatud lihavõttekaartidel, läkitades neid tavalise postiga ning elektronposti teel.
• 19.–22. aprill: toimus lihavõttekaartide näituslaat.
• 16. aprill: peeti lasteaia lihavõttepidu ja toimus kulitšinäitus.

Vaata, kuidas lasteaias lihavõtteid tähistati.

Easter activities 2012

Lihavõttekaardid. Foto: Ene Kruzman.

Äkki on lapsed liiga väikesed?

Direktor Ene Kruzman, lasteaialapsed on nii väikesed, kuidas te neid projektitöösse kaasate? See ju nõuab lastelt kannatlikkust, suuremat arusaamist, laiemat maailmapilti. Mina ei kujuta neid hulgakesi arvuti ees istumas ja teadvustamas, et nüüd suhtleme Inglismaa ja nüüd Saksamaa lastega. Või käib eTwinningu projektitöö lasteaia puhul kuidagi teisiti, lihtsamalt?

„eTwinningu projektides osalevad lapsed vanuses 4–7 aastat. Jah, meil on olnud ka niisuguseid projekte, mis nõuavad lastelt kannatlikkust. Kui me näiteks valmistasime kaarte, siis nad lõpuks ütlesid, et on juba väsinud ega suuda nii palju kaarte teha.

Oma projektipartneriga me suhtleme Skype’i kaudu. Arvuti ees lapsed ei istu: meil on Skype’i videokonverentsi tarbeks olemas projektor ja ekraan. Lapsed muidugi ei räägi veel inglise keeles, kuid nad jälgivad meid ja oskavad juba öelda „tere!”, „minu nimi” ning suudavad inglise keeles tutvustada oma mänguasju.

Projektitöö annab lastele positiivse elamuse, sest lapsed avastavad, kogevad, uurivad, katsetavad ja õpivad.“

Mis lastele selles protsessis kõige rohkem meeldib? Ja täitsa uudishimulik küsimus - mis keeles te neid projekte teete, inglise keeles? Õpetaja tõlgib lastele?

„Lastele meeldib tegutseda ja suhelda. Projektipartneriga suhtleme inglise keeles ja seejärel tõlgime vestluse lastele ümber.

Meil on partneriga kokku lepitud, mis ajal videokonverents toimub: selleks hetkeks on õpetajad ja lapsed juba valmis.

Tänu Kohtla-Järve linnavalitsuse vastutulekule töötab selle aasta algusest meil veerand kohaga projektijuht, kes räägib täiesti vabalt inglise ja itaalia keelt. Seega saame nüüd projektipartneriga veel hõlpsamalt suhelda. Varem aitas meid üks lapsevanem ning inglise keelt räägin veidi ka mina ja õpetaja Olga Leontjeva.

eTwinningu projekt ei nõua vaba ingliskeelset suhtlemist, ta eeldab ainult tahtmist midagi teha. Tõlkida saab ka interneti automaatprogrammiga.

Lastel on huvi Euroopa rahvaste kultuuri ja taditsioonide vastu. Lastele annavad projektid elamusi, positiivseid emotsioone, uusi teadmisi.“

Julge osaleda!

eTwinningut seostatakse ennekõike ikka koolidega. Kas julgustaksite oma kogemuse põhjal lasteaedu eTwinningu projektides osalema?

„Projektid annavad palju võimalusi rikastada lasteaia elu ja õppekava. Hea on see, et me saame tutvuda teiste maadega. Ühtlasi näeme, kuidas teised töötavad. eTwinningu kaudu oleme leidnud endale sõpruslasteaia ja nendega me suhtleme Skype’i kaudu. Oleme teinud lasteaiale oma Skype’i konto.

Koos sõpruskooliga kirjutasime Comeniuse projekti. Me ei tea veel, kas saame riigilt jaatava vastuse, kuid projekti kirjutamine oli igal juhul põnev ja õpetlik.

Projektides osalemine liidab lasteaia kollektiivi: koos arutletakse tegevuste üle ja mõõdetakse tulemusi. Mõnikord on töösse kaasatud ka lapsevanemad: ka nemad näevad, et me ei istu ühel kohal, vaid läheme kogu aeg edasi.

Meie lasteaed on juba kümme aastat tegelenud eriprojektidega. Need on seotud lõimumise, laste tervise tugevdamise, pedagoogika ja laste ohutusega. Lasteaed osaleb igal aastal vähemalt kolmes projektis.

Tänu eTwinningu projektidele on paranenud ka meie arvutioskus. Et õpetada laps võõrkeeles rääkima, on vaja tekitada loomulik huvi võõrkeele vastu. Töö projektiga on huvitav ja kasulik kõigile: lastele, vanematele ja lasteaia töötajatele.“

Veel näiteid Pääsukese lasteaias toimunud eTwinningu projektidest:

„Mysteries of our town“ („Meie linna müsteeriumid“)

Lapsed kogusid infot oma linna, selle ajaloo, huviväärsuste ja mälestusmärkide kohta ning valmistasid Prezi rakenduse abil esitluse; tehti linna kujutavaid joonistusi ja postkaarte. Nüüd on lasteaial olemas esitlused, illustratsioonid ja fotod oma linna ning teiste Euroopa linnade kohta.

Tutvu projektiga!

Linna kaunid paigad laste töödel. Foto: Ene Kruzman.

 „Tell me about your country, life and traditions!” („Räägi mulle oma riigist, elust ja traditsioonidest!”)

Iga partner tutvustas oma riiki teistele ja muidugi Pääsukese lasteaed ka. Lapsed õppisid rääkima (emakeeles) oma riigist, elust ja riigi traditsioonidest. Partnerile tõlgiti jutt inglise keelde. Lapsed omandasid teadmisi teiste Euroopa riikide kohta. Projekti käigus kasutati PowerPointi programmi, samuti videoid, fotosid, joonistusi ja videokonverentsi.

„Paper ornaments for four seasons” („Paberornamendid neljaks aastaajaks”)

See projekt veel kestab. Lapsed õpivad tundma mitmesuguseid kunstitehnikaid, värve, paberi tekstuure ja kujundeid ning rõõmustavad selle üle, et saavad teha midagi uut ja originaalset.

 "Getting to know Europe” („Tutvudes Euroopaga”)

Projekti käigus saavad lapsed teadmisi Euroopa riikide kohta, uurides nende maade kombeid, traditsioone, lippe ja hümne. Projekti eesmärk on aidata lastel paremini mõista teisi Euroopa kultuure ja Euroopa mitmekesisust.

 „To protect nature!” („Looduse kaitseks!”)

Projekt on seotud loodusega. Lapsed teavad, et loodust on vaja kaitsta ja hoida. Selle projekti raames käiakse loodusekskursioonidel ja näitustel, vaadatakse õppefilme, mängitakse, joonistatakse ja tehakse kollaaže.

Samal teemal:

• eTwinning on arendav
• Tallinna 21. kooli õpilased tutvusid eTwinningu kaudu lähemalt Läänemere riikidega
• Väärtuskasvatuse keskpunktis on laps oma vajadustega