Kristi Rahn: õpetajaid tuleb julgustada


Avaldaja:Madli Leikop04. Märts 2013

Tiigri Tegija 2012, klassiõpetaja Kristi Rahnu päeva mahub palju: koolitunnid GAGis, perele pühendatud aeg, valmistumine magistritööks, Koolielu e-kursused, loeng või töötuba. „Ju on mulle energiat rohkem antud", ütleb ta ise.

Loetelu tehtust, mis kõik kokku tõi Tiigrihüppe Sihtasutuse tunnustuse, Tiigri Tegija 2012 tiitli on nii pikk, et Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) klassiõpetaja Kristi Rahn võiks nominent olla veel järgmisel või ülejärgmiselgi aastal. ProgeTiigri ja eTwinningu koolitaja, lasteaiaõpetajate koolitaja IKT-alal, Koolielu e-kursuste juhendaja ja algõpetuse aineekspert on murdosake tema tööst.

Kas tunnustus tuli täpselt õigel ajal, ei liiga vara ega liiga hilja?

„Mingis mõttes küll. Kui oled palju toimetanud ja erinevaid asju teinud, siis ühel hetkel väsid natuke ära. Ma ei ütleks, et just motivatsioonikriis tekib, aga see presidendi käepigistus ja tunnustus annab särtsu ja jõudu juurde. Jaksad edasi toimetada.“

Seda tunnet ei ole, et nüüd võiks loorberitele puhkama jääda?

 „Ei, absoluutselt mitte. Ma vist nii ei oskakski.“

Oled juba mõelnud, kuidas auhinnaraha enesetäienduseks kasutad? Innovaatilisim õpetaja saab võimaluse 2000 euro ulatuses enesetäiendamiseks välisriigis.

„Ausalt öeldes pole ma rahalisele poolele mõelda jõudnud... Praegusel hetkel tahaksin kõigepealt magistriõpingud lõpetada ja magistritöö kevadel ära kaitsta. Ja siis võiks küll juba  midagi muud ja uut õppida. Ma arvan, et õpetaja peakski ise ka kogu aeg õppima.“

Kas on mõni koht, kuhu õppima pääsemisest oled unistanud?

„Vist ei olegi niimoodi mõelnud. Olen vastu võtnud selle, mis elu on toonud. Ma ei pane suuri eesmärke endale paika enne, kui midagi hakkab sinnapoole liikuma. Kui, siis tahaksin õppima minna pigem Euroopasse kui USAsse. Huvitab ikka see, mis siin toimub, on omasem. Ma ei unista väga võõrastest keskkondadest ja eksootilistest kohtadest, pigem ammutaks teadmisi ja energiat traditsioonilisest, ajalooga paikadest.“

Sinu magistritöö teema on „Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolis“. Kuidas neid siis rakendada?

„Rakenduste loomine on magistritöö praktiline sisu. Ekspertgruppidega testime ja mõtleme, kuidas võiks Eesti koolis tahvelarvuteid kasutada, mis tee valida. Praegusel hetkel olen faasis, kus stsenaariume kokku kirjutan. Tulevad erinevad variandid, eks praegugi on koolid iPade väga erinevalt kasutanud. Ühest lahendust ei ole, tahvelarvutite kasutamist hakkavad määrama erinevad tegurid. Kasvõi rahalised võimalused, materiaalne pool. Kas koolil on võimalik iPade osta terve ühe klassi jagu? Kui jah, siis ilmselt kasutab neid kord üks, kord teine klass. Ideaalis oleks muidugi igal õpilasel oma iPad, kuhu ta hakkab sisu looma. Aga seda võimalust suuremal osal ilmselt ei ole.“  

Kuidas sinu enda tunnis on suhe kirjutame pliiatsiga:kasutame tahvelarvutit?

„Mõeldes, et ma olen IT-teadlik õpetaja, siis ma kasutaks IT-vahendeid muidugi oluliselt rohkem. Aga kui klassis on suhteliselt väsinud projektor ning ühendus arvuti ja projektori vahel ei ole just kõige parem, siis tahtmatult kasutad kriiti ja paberit ja pliiatsit. Aga meil on lastega arvutiklassis tunnid ning iPade kasutame ka peaaegu iga päev ühes-kahes tunnis. Ütleksin, et suurema õppimise ja õpetamise protsessi juurde käivad traditsioonilised vahendid ikka rohkem. Rühmatöö jaoks on arvuti väga hea. Melu on väiksem kui muidu, samas õpitakse, mida vaja. Olen seda meelt, esimeses klassis on käeline pool ja suhtlemine väga oluline nagu raamatud ja vihikudki, nendest loobuda kindlasti ei saa. Võib-olla suuremate õpilastega on see võimalik, et saad tahvelarvutis kõik tehtud.“

Kui IT kasutamist koolis takistab osaliselt koolide tehniline seis, siis milles asi – kas koolid seavad teised prioriteedid? Või riigilt lihtsalt ei tule raha IKT uuendamiseks?

„Vat riigi poolt ei tule seda raha. Kui sul on ikkagi valida, kas osta koolipink või iPad, sest mõlema jaoks raha ei jätku, siis tuleb kõigepealt ikkagi tool osta. Uhke masin võib ju olla, aga kui kuskil istuda ei ole…“

Oleme äkki juba hiljaks jäänud?

„Riik peaks tõesti  oma prioriteedid üle vaatama. Ühest küljest räägitakse, et IKT on oluline, samas materiaalne tugi on kehv. Pigem on koole kas lapsevanemad toetanud või on sihtasutused loodud IT-arendusteks.“

Kas algklassides on ka see probleem, et õpetaja ei saa tundi anda, sest lapsed on pilkudega oma mobiilis kinni?

„Me ei luba tunnis niisama mobiili kasutada. Kui on vaja, näiteks õppetööks, siis kasutavad. Ka vahetunnis me ei soosi seda, et lapsed on ninapidi mobiilis või tahvelarvutis. Oleme öelnud, et see on aeg, kus saad sõpradega suhelda. Selline suhtumine on üle maja, ehkki gümnaasiumis on suhtumine leebem. Tegelikult saavad lapsed sellest reeglist hästi aru.“

IMG_2649.jpg

Kristi Rahn pärast Tiigri Tegija preemia saamist 21. veebruaril Tiigrihüppe aastakonverentsil.

Koolitad ka täiskasvanuid. Keda on lihtsam õpetada, last või õpetajat?

„Mingis mõttes on raskem siiski täiskasvanuid õpetada. Seal pead sageli kõigepealt hakkama hirme lahti harutama. Hirm eksimise ees on suur, nende julgustamiseks läheb palju energiat. Lapsed võtavad kõike avatult ja kiirelt vastu, täiskasvanute puhul toimub sageli müütide murdmine.“

Kas hirm eksimise ees või hirm tunnistada, et ma ei oska?

„Ilmselt mõlemad koos. Täiskasvanud tahavad olla nii targad, nad ei eksi kunagi ja teavad alati kõike. Ja kui selgub, et ei tea, siis inimene tunneb end ebamugavalt. Aga mul on ka lugu, kus lasteaiaõpetajaid koolitades („Infotehnoloogia ja loovus lasteaias“, „Infotehnoloogia ja suhtlemine lasteaias“ – toim) tulid alguses kaks vanemat prouat ja ütlesid, et me nii kardame: käisime paar aastat tagasi koolitusel ja seal saime riielda, et kuidas ei oska. Kui oma kursusega lõpetasime, oli minu jaoks kõige suurem tunnustus see, kui nad tulid ja ütlesid, et ei karda enam, julgeme teha!“

Kuivõrd takistab õpetajaid vähene keeleoskus, on ju IT-keskkonnad ja selgitused spetsiifilises IT-keeles nagunii, kui lisaks veel inglise keeles…

„Hästi hea, kui koolis oleksid sellised õpetajad, kes teisi julgustavad ja aitavad. Kui ikka märkad, et kolleeg ei kasuta head tarkvara või mõnd keskkonda sellepärast, et ta ei saa keelega hakkama, siis tuleks vaikselt koos tegutsema hakata. Neid inimesi on ilmselt päris suur hulk, keda keeloskus takistab. Muidugi võiks rohkem kõike eesti keelde tõlkida, aga jälle – kes finantseerib? Kes teeb?“

Üks, mis aitab, on Koolielu e-kursused ja e-õppimisüritused, sinu osalusel näiteks „MP3 Koolielus“, „IKT ja loovus lasteaias“, ProgeTiigri klassiõpetajate e-kursus". Kuidas sa nende juurde sattusid, neid juhendama?

„Minul läks huvitaval kombel jah nii, et enne olin juhendaja, siis hakkasin ise ka osalema. Tegelikult ülikooli õppimaminek oli see, mis asja käivitas. Õppisin koos Ingrid Maadvere ja Siret Lahemaaga (Koolielu e-kursuste juhendajad – toim), oli vaja ülesanne koostada. Mõtlesime, et miks lihtsalt ülesanne linnukese pärast, tuleb asjalik asi teha. Siis sai loodud kursus „MP3 koolielus“. Mina olin alguses asjaarmastajana kõrval, tegin, mis kästi. Esimesed kursused tegime koos, siis öeldi, et nüüd tee sina edasi. Nii ta läks.“

Missugust e-kursust ise esile tõstaksid?

„Need on nii erinevad. Arvan, et kõige parem on alles tulemas.“

Praegu valmistab Kristi Rahn koos Siret Lahemaaga ette kursust „Nutitelefonide rakendused ja nende kasutamine õppetöös”. Kursusel tutvutakse nutitelefonide ja võimalustega, kuidas neid rakendada õppeprotsessis; nutitelefonis olevate ning vabavaraliste allalaetavate rakendustega. Kursusel osalejad õpivad õppetöös kasutama audio-, video-, kaamerarakendusi ning saavad nimekirja headest hariduslikest rakendustest koos kasutusvõimalustega.

Kas kõik ülesanded, mis e-kursusesse lähevad, lahendad enne ise läbi?

„Teen enne üldiselt kõik ülesanded ise läbi küll.  Kui enne ei proovi, kas asi töötab, siis võib ämbrisse astuda. Arvutipõhiste asjadega eriti, veel eelmisel päeval tuleb üle vaadata, kas kõik toimib. Keskkonnad muutuvad nii kiiresti.“

Tuleme alguse juurde tagasi – pere, koolitöö, õpingud, kursused, esinemised – kuidas sa jõuad?

„Ju siis on antud nii palju energiat, et jaksan. Samas ei ole ma teinud ühtegi asja, mis mulle endale midagi ei pakuks. Kui tegeled ettevõtmistega, mis sulle meeldivad ja huvi pakuvad, siis ilmselt saad nii palju tagasi, et  jaksad jälle.“

IMG_2578.jpg

Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverents 2013. Hetk pärast autasustamist. Vasakult: vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi, tiiger, Salme kooli direktor Marika Pütsep ja Kristi Rahn. Fotod:Terje Lepp.

Samal teemal: