NEET-noorte osakaal Eesti eri piirkondades kõigub üle kahe korra


Avaldaja:Madli Leikop17. Mai 2013

Eestis ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15–29-aastastest noortest. Absoluutarvudes teeb see enam kui 40 000 inimest. Kas neid kõiki võib pidada sotsiaalselt tõrjututeks?

Sellele küsimusele otsiti vastust neljapäeval, 16. mail Tallinnas toimunud noorteseire aastakonverentsil „Kuidas murda tõrjutuse nõiaring?“. Konverentsi korraldasid Poliitikauuringute Keskus Praxis, Eesti Noorsootöö Keskus ning haridus- ja teadusministeerium. Kõik konverentsil osalenud said ka äsja ilmunud, neljanda noorteseire aastaraamatu, mis seekord keskendub noorte sotsiaalse kaasatuse probleemidele.

NEET-noorte osakaal Eesti eri piirkondades kõigub rohkem kui kaks korda - 10 protsendist Viljandi- ja Tartumaa 15-29-aastastest noortest kuni 24 protsendini Ida-Virumaal.

NEET-noor - väljend pärit Suurbritanniast 

Päeva märksõna oli NEET-noor (Not in Education, Employment or Training). Väljend ja nähtus ise – NEET-noored – on pärit Suurbritanniast, kus 1980. aastate algul muudeti sotsiaaltoetuste süsteemi ja 16–18-aastased noored jäid ilma võimalusest saada töötule mõeldud toetust. Tekkis hulk noori, kes ei töötanud, ei õppinud ega osalenud ka tööga seotud koolitustel. Hiljem on NEET-noorte vanusepiire oluliselt laiendatud, mõningates riikides (Hispaania, Itaalia) on NEET-noortena käsitletud ka mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, kel pole peret ja kes elavad koos vanematega.

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut korraldas Eestis noorte seiresüsteemi projekti raames 2012. a oktoobris ja novembris kvalitatiivuuringu mittetöötavate ja -õppivate noortega. Uuringu tulemusi on tasapisi avalikkusele tutvustatud ning see oli ka aastakonverentsil keskpunktis. Ettekande “Mille poolest erinevad NEET-noored oma eakaaslastest?” tegi TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi sotsioloogiadoktor Avo Trumm.

NEET-noorte osakaalud maakonniti varieeruvad

NEET-noorte osakaal on aastate lõikes muutuv, suurim oli nende arv majandussurutise perioodil: peamiselt on NEET-noorte arvukuse suurenemise taga noorte tööpuuduse kasv. “Nii nagu töötus ja keskmine sissetulek varieeruvad Eestis maakondade lõikes, varieeruvad ka NEET-noorte osakaalud. Kui Eestis on 15–29-aastastest noortest 13,4% NEET-noored, siis NEET-noorte osakaal Ida-Virumaal on tunduvalt kõrgem – 24,1%. Järgnevad Põlva, Valga ja Võru maakonnad 18%-ga. Teistes Eesti piirkondades on NEET-noorte osakaal keskmisest madalam ning selles mõtes on kõige paremas olukorras noored, kes elavad Viljandi- ja Tartumaal (10,1% NEET-noori),” võib lugeda noorteseire aastaraamatust. Aastaraamat toob ka välja, et ligi 60% mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest elab peredes, kelle sissetulek jääb 25% Eesti kõige madalama sissetulekuga leibkondade hulka.

Pigem noormees kui neiu

NEET-noor on pigem noormees kui neiu, pigem põhi- kui kesk- või kõrgharidusega. 25–29-aastaste seas on paljud NEET-noored pikaajalised töötud, 15–24-aastatse seas on palju neid, kes ei ole kunagi töötanud. Eesti keele mitteoskus on suur riskitegur, mis võib viia selleni, et noor ei õpi ja tal on töö leidmisega raskusi. NEET-noorte rahulolu oma eluga on tunduvalt madalam kui nende eakaaslastel, nad ei usalda institustioone, aga usuvad, et inimesi saab siiski mingil määral usaldada. Nad suhtlevad eakaaslastega vähem kui teised. Kesine on ka nende huvitatus päevapoliitikast. Ehk siis kui kord on haridus- või töötee pooleli jäänud, on NEET-noorel sageli raskusi oma elu rööpasse saamisega.

Aga äkki peabki otsima?

“Nupp tööle” projekti juht Kadri Seeder tõi oma ettekandes välja aga hoopis teistsuguse mõtte: tegu on noorte inimestega, kes alles otsivad oma kohta elus, katsetavad ühte ja teist, vahetavad kooli, töö- ja elukohta. Üleminek lapsepõlvest täiskasvanuellu ongi keeruline, see tähendab ka eksimusi. Millal siis veel oma piire katsetada kui mitte noores eas? Kas peab sellepärast kohe NEET-noore sildi külge saama?

Samas ei eitanud Kadri Seeder, et NEET-noorte seas on neid, kes tõesti vajavad abi töö leidmisel, elus oma suuna leidmisel.

Konverentsil esinenud olid ühesugusel arvamusel selles osas, kes peab NEET-noori toetama ja aitama: seda saab teha ainult koostöös.

Samal teemal: