Muutused mõjutasid riigieksameid juba tänavu


Avaldaja:Madli Leikop21. Juuni 2013

Hingekella riigieksamitele just ei lööda, aga üks etapp sai selle kevadega läbi küll: viimast korda saab rääkida 14 eksamiaine tulemustest, 2014. a on riigieksameid vaid kolm.

Kes rõõmustab, kes vangutab pead, kes avaldab meedias valjuhäälselt arvamust – abituriendid keskendusid igatahes eksamitele. Järgmisel aastal ees ootavad muutused mõjutasid eksamivalikuid juba tänavu: 10. ja 11. klassi õpilasi riigieksamitele ei registreerunud (keemia ja geograafia), sest nende tulemustega pole aasta pärast enam midagi teha.

Eksaminandide arv on vähenenud

„Gümnasiste-eksamisooritajaid oli kokku 9486, see on kolmandiku võrra vähem kui möödunud aastal. Arv on vähenenud, seda just seetõttu, et sellel aastal esimest korda ei teinud riigieksameid 10. ja 11. klassi õpilased,“ kinnitas ka SA Innove õppekava- ja eksamitekeskuse juhataja Aimi Püüa. „Inglise keele kõrval on geograafia alati olnud üks enam valitud eksamiaine (5000 kuni 7000 eksaminandi igal aastal), tänavu ainult tuhat. Teine suur langus oli keemias, kus tavapäraselt on olnud kuni 2000 gümnasisti-eksamitegijat, tänavu ainult 530. Matemaatika riigieksami puhul saab öelda, et kolmandik gümnasistidest valis matemaatika, mis on üsna tähelepanuväärne ja see on hea trend. Konkurentsitult populaarseimad olid ka tänavu  inglise keel (6118 eksaminandi) ja ühiskonnaõpetus (5512 eksaminandi).“  

Matemaatikas läheb hästi

Aimi Püüa nentis, et matemaatika riigieksami keskmine tulemus oli tänavu suurem kui eelnevatel aastatel, ligi 63 punkti. „See lubab oletada, et õpilased on oma eksamivalikud väga hästi läbi mõelnud. Eelmise aastaga võrreldes on tulemus umbes 1,7 punkti kõrgem, seda pole palju, aga suund, et matemaatika riigieksami tulemus paraneb, on täiesti täheldatav. Hea tulemus oli inglise keeles, keskmine 72,62,“ ütles Aimi Püüa.

Ootuspärased tulemused

Teistes ainetes on tulemused üsna ootuspärased, kõikumised varasemate aastatega võrreldes 1-2 punkti piires üles-alla. Bioloogias oli riigieksami keskmine tulemus eelmise aastaga võrreldes 6 punkti madalam, varasemate aastatega on vahe 3-4 punkti. „Miks tänavu keskmine nii palju langes, on raske öelda. Põgusalt jõudsime uurida, kus see tagasiandmine võis toimuda, võib-olla vene õppekeelega koolide tulemused on veidi madalamad kui muidu,“ tõdes Aimi Püüa.

Kõikide tulemuste keskmine kasvab

Viimase kümne aasta jooksul on eksamikeskus välja arvutanud ka keskmise, mis iseloomustab ühe või teise aasta eksaminandide kogukonda tervikuna. „Me ise nimetame seda kõikide tulemuste keskmiseks ehk me liidame kokku kõikide selle aasta eksaminandide tulemused ja jagame eksaminandide arvuga, saades nii keskmise eksamitulemuse. Oleme seda jälginud viimased kümme aastat ja kui 2003 oli keskmine 58,9 punkti, siis aastast-aastasse on see tõusnud. Küll sammudega 0,2 kuni 0,3 punkti, aga 2013 on see jõudnud 63,9 punktini. Kümne aastaga on tulemus viis punkti tõusnud, mis lubab öelda, et tänased gümnasistid on teadlikumad eksamivalijad, on rohkem motiveeritud…“ On lihtsalt targemad? „Jah, seda ka,“ nõustus Aimi Püüa.

Vene ja eesti õppekeelega koolide tulemustes suuri kõikumisi ei ole. Klassikaline aine on keemia, kus pidevalt saavad vene koolide õpilased riigieksamil paremaid tulemusi,  ühiskond ja ajalugu on sama klassikaliselt kehvemad kui eesti õpilastel.

17 aastat eksameid

„Tegime oma majas väikese kokkuvõtte ja vaatasime tagasi seitsmeteistkümnele aastale, mil riigieksamid on toimunud. Neid isikuid, kes on vähemalt ühe riigieksami teinud, on 17 aasta jooksul olnud üle 200 000, eksamisooritusi on olnud ligi 800 000. See on üsna märkimisväärne osa meie hariduselust. Kõige populaarsem valik on aastate jooksul olnud geograafia riigieksam, ehkki see eksam oli esimest korda alles 2003. Kohe järgneb  ühiskonnaõpetus.

Kõik õpilased, kes saavad riigieksamil 90 ja rohkem punkti, oleksid kooli hindamissüsteemis saanud viis pluss. Vaatasime, kui palju on just igal aastal siis viis-pluss-õpilasi ellu läinud ehk kui palju on neid, kes on saanud riigieksamitel 90 ja enam punkti. Bioloogia ja keemia on pretsedenditult esireas – keemias 17 aasta jooksul keskmiselt 195 inimest igal aastal, bioloogias üle 120 inimese, geograafias 89. See tähendab väga tugevate aineteadmistega noori, kes on - ma loodan - oma õpingutes suundunud nendesse ainevaldkondadesse,“ tegi Aimi Püüa tagasivaate riigieksamite seitsmeteistkümnele aastale.

Riigieksamite esialgse statistika leiab SA Innove kodulehelt.

Samal teemal: