Õppiv Tiiger innustas õpetajaid, koolijuhte ja koolitajaid


Avaldaja:Madli Leikop01. Juuli 2013

Õppiv Tiiger ehk ESFi samanimeline programm „Õppiv Tiiger 2008-2013“ on jõudnud finišisse: rohkem kui 60% Eesti õpetajatest on saanud koolitustel IKT-teadmisi täiendada ning uued teadmised ka õppetöösse rakendanud.

2007. aastal alustas Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tiigrihüppe Sihtasutuse (nüüd Digihariduse Innovatsioonikeskus Tiigrihüpe) ja ülikoolidega üldhariduskoolide õpetajatele ning koolide juhtkonnaliikmetele mõeldud koolitusprogrammi ettevalmistamist. Tiigrihüppe Sihtasutusel oli selleks ajaks juba 10 aastat kogemust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisega seotud kursuste loomisel ja läbiviimisel. Loodud oli üle-eestiline koolituskeskuste võrgustik.

Koolitusprogrammi DigiTiiger eesmärk oli pakkuda õpetajatele võimalust tundma õppida kaasaegseid tehnoloogiaid ja metoodikaid, millega õppetööd mitmekesisemaks muuta. Eraldi loodi koolitusblokk IKT rakendamisest kooli juhtimises ja õppetöö korraldamisel. See osa oli suunatud õppealajuhatajatele, direktoritele, haridustehnoloogidele ja infojuhtidele.

Koolijuhid rakendasid uued teadmised kohe kooli hüvanguks

Koolijuhtide IKT-alase juhtimiskoolituse koolitaja Erkki Leego IT-juhtimise ja konsultatsiooniettevõttest HLP: „Koolijuhtide koolitused läksid väga hästi. Teema paistis huvi pakkuvat ja töötati usinasti kaasa. Praktilist tööd oli parajasti palju. Koolijuhid said rakendada teadmisi kohe oma kooli hüvanguks. Iseseisva- ja grupitöö töölehed olid koostatud selliselt, et neid saab pärast koolitust kasutada oma kooli arendusdokumentidena. Näiteks oli vaja koostada IKT-arengukava esimene lahendus, määratleda oma kooli olulisemaid IKT-alaseid vajadusi ning planeerida ITga seotud tööde ja rollide jagunemist. Arvan, et koolituselt saadi kaasa palju uusi praktilisi nippe, arengumõtteid ja entusiasmi.
Koolituste omapära oli gruppide suurus – keskmiselt 40 inimest. Ühelt poolt tegi see keerulisemaks koolitaja töö, teiselt poolt oli nii võimalik läbi viia sisukamaid arutelusid ning seeläbi jagada üksteise praktilist kogemust.“

Tormiliselt arenev valdkond

Esku-Kamari kooli direktor Eda Miljand osales koolitustel nii õpetaja (DigiTiiger) kui koolijuhina: „Mõlemad koolitused olid väga asjalikud, vajalikud ning panid mõtted liikuma. Koolitajad olid professionaalsed. Väga suur pluss, et koolitajad on ise koolisüsteemi inimesed, mitte IT-targad kaugelt ja tundmatust valdkonnast.

Mõlemad koolitused avardasid silmaringi IKT arengust ja võimalustest. DigiTiiger oli praktilisem õpetaja igapäevatöö osas, koolijuhtide koolitus oli olulisem terve õppeasutuse arengusuundade nägemiseks.
Kindlasti on samataoliste koolitustega tulevikus vaja jätkata. Valdkond on ju tormiliselt arenev, paari aasta pärast saab soovitada hoopis uudsemaid lahendusi nii õpetaja kui koolijuhi igapäevatöö hõlbustamiseks.“

DigiTiiger oli tänu tehnoloogia arengule pidevas muutumises

Tallinna reaalkooli haridustehnoloog ja DigiTiigri koolitaja Tiia Niggulis: „Põhikursus DigiTiiger oli pikk ja aeganõudev ning nii mõnegi õpetaja jaks sai otsa poole peal. Samas korvasid selle “kaotuse” lõpetajate säravad silmad ja tänusõnad.

Kursus oli selle aja jooksul ka pidevas muutumises. Kui alustasime IVA keskkonnas, siis poole pealt viisime materjalid üle Moodle`isse, kuna koolidel tekkis võimalus kasutada tasuta EENETi vahendusel mitmeid erinevaid keskkondi. Kui põhiolemuselt ja metoodikalt jäi kursus ikka samaks, siis vahetusid keskkonnad ja tarkvarad, mis on nii pika aja jooksul üsna loomulik nähtus. Koolitajale tuleb see ainult kasuks, sest ei lasknud tekkida rutiinil ning vaja oli ka endal uuemate lahendustega kursis olla.

Kui algselt olid lisakursused mõeldud DigiTiigri täiendamiseks ja süvendamiseks, siis peagi kasvasid nendest välja iseseisvad ja huvitavad erinevaid metoodikaid ja vahendeid siduvad omaette koolitused. Neid oli huvitav läbi viia ning õpetajatele sobis lühem kursus väga hästi.

Alguses osalesid koolitusel õpetajad, kellel olid suuremad eelteadmised ja kes ka ise juba üht-teist olid katsetanud, hiljem lisandusid ka kõhklejad ja arvutiga vast veel mitte päris sina peal olijad. Väga huvitav oli jälgida, kuidas järjest enam kadus kartus ning õpetajad said aru, et arvuti on tore abimees tunni läbiviimiseks ja mitmekesistamiseks.“

Meenutame algust...

Programmijuht Kairi Sulsenberg meenutas, et 2008. aastal alustati kümnest moodulist koosneva põhikursusega, mille teemad ulatusid e-õppe keskkondadest mõiste- ja mõttekaartide loomiseni ning koostööprojektidest uue meediani. Kõike seda käsitleti aktiivõppe abil ning erinevate tarkvarade tutvustamise kaudu. „Igal järgmisel aastal valmis kaks kuni neli lisakursust, milles teemadega mindi juba süvitsi ning osalejad sai põhjalikuma ettekujutuse, kuidas luua õppematerjale, esitlusi või enesekontrolli teste, kuidas kasutada interaktiivset tahvlit või digipilte õppetöös, kuidas teha uurimistööd IKT-vahendeid kasutades või kasutada kujundavat hindamist. Programmi eelviimasel aastal valmisid kursused, mille teemad peaksid kõnetama iga õpetajat: tehnoloogia ja innovatsioon, loovus, uurimuslik õpe ning hariduslike erivajadustega õpilaste õpe.

Kursuste loomisel on alati lähtutud põhimõttest, et teemad oleksid riikliku õppekava elluviimist toetavad, võõrkeelsete materjalide puhul oleksid lisatud eestikeelsed kasutusjuhendid ning et kursuse läbija saaks praktilisi näpunäiteid ja kõik oma käega läbi proovida,“ rääkis Kairi Sulsenberg.

WP_20130403_006.jpg

Fotomeenutus koolijuhtide koolituselt tänavu kevadel. Kairi Sulsenbergi foto. 

Koolitused sisekoolitusena

Kui programmi esimestel aastatel pakuti koolitusi koolituskeskustes, mis asusid kõigis maakondades ja kuhu huvilised õpetajad võisid üle maakonna kokku tulla, siis alates 2010. aastast sai eesmärgiks jõuda võimalikult paljudesse koolidesse kohapeale, et koolide meeskonnad võiksid kursustest üheskoos osa võtta. Nii on nüüdseks toimunud pea 80% kursustest koolides sisekoolitustena, mis aitab kaasa õpetajate omavahelisele koostööle ning õpitu paremale rakendamisele õppetöös.

IKT-eelarve väiksust aitab leevendada hea planeerimine ja õpihuvi

Erkki Leego: „Koolijuhtide vahetu tagasiside kaudu jäi ühe huvitava mõttena kõlama avastus, et IKT-valdkond on kooli töö jaoks palju olulisem ja mitmetahulisem kui nad varem olid arvanud. Minu kõige suurem tähelepanek koolitustelt – teadmised aitavad kompenseerida koolide IKT alarahastatust. Grupitöö ja arutelude käigus tõusis esile hulk tegevusi, mida koolid saavad IKT-valdkonna edendamiseks ellu viia, kasutades teadmisi ja õiget kavandamist. Teadlik planeerimine ja hea tegevusplaan aitab paremini leida koostööd ja toetust, sh finantseerimist.

Koolide kõige suurem kitsaskoht IKT-valdkonnas on IKT-eelarve väiksus. Organisatsiooni IKT-kulude tavapärane tase on 3% kogueelarvest. Koolides on see üldjuhul kordades väiksem. Seda korvatakse suure missioonitunde ja mitmekülgse kombineerimisega.

Hea viis edendada IKT-vahendite kasutamist õppetöös on võtta tööle selle valdkonna eriettevalmistuse saanud spetsialist – haridustehnoloog. Haridustehnoloogi ametikoha loonud koolid on tavaliselt teinud tehnoloogiate kasutamisel õppetöös märgatava arenguhüppe.“

Tiia Niggulis: „Kui nüüd võrrelda programmi algusaastaid viimaste aastatega, siis selgelt eristub see, et koolidesse on rohkem tehnikat ilmunud ning märksa suuremal hulgal koolidest on vähemalt üks arvutiklass, kus saab ka ainetunde läbi viia. Siiski peab nentima, et koolide varustatus IT- vahenditega on praegugi küllaltki ebaühtlane.“

Õpetajad said julgustust oma õpetamisideid arvuti abil teostada

Eda Miljand: „Koolijuhtide koolitusel oli ülesandeks märkida tekkinud mõte/idee koduste tööde nimekirja, mida tuleb määratud aja jooksul ära teha. Olen rahul, et päris mitmed asjad on juba korda aetud, nt IT-vahendid on täpselt kaardistatud (tehnilised näitajad, tarkvara loendid jne), aga paljud tööd peavad sügiseks, uue õppeaasta alguses tehtud saama.

DigiTiigri koolitusel meeldis mulle, et ka arvutikartlikumad pedagoogid said julgustust omi õpetamisideid arvuti abil teostada, st pedagoogiline kollektiiv muutus avatumaks kaasaegsetele õppevahenditele. Loomulikult tulid neilt kohe ka mulle kui koolijuhile soovid IT-olukorra parendamiseks.

DigiTiigri koolitusel katsetatud programme kasutasin ka õppenõukogu koosoleku ettevalmistamisel ning personali küsitlemisel. Koolijuhtide koolituse materjale tutvustasin osaliselt ka pedagoogidele. Seega kõik omandatu oli koolirahvale oluline!“

Eda Miljani sõnul räägitakse palju, kui arenenud e-riik me oleme, aga näiteks koolide rahastamises ei ole riik igaaastaselt planeerinud IT-vahendite toetust. „Aga võiks ju! Nii nagu on kindel summa õpetajate töötasudeks, arvestada kindel summa arvutipargi hüvanguks. Pole muret, et selle summa kasutamiseks puudub vajadus – pigem on tehnilised võimalused rakendamissoovidest tunduvalt vähemarenenud.“

Õpetajaid huvitavad praktilised töövahendid

Tiia Niggulis: „Eelkõige olid õpetajad huvitatud praktilistest töövahenditest ja kuidas neid igapäevaselt oma töösse lõimida. Iga lõpetaja leidis enda jaoks midagi kasulikku, millest tal kindlasti abi võiks olla. Kuna koolid, tingimused, õppeained ja ka õpetajad ise on erinevad, siis ka vahendid ja metoodikad, mis neile sobisid, olid erinevad. Õpetajad olid väga rahul konkreetsete näidete ja metoodikaga, mis panid mõtted liikuma. Kui erinevate töövahenditega ollakse juba enam-vähem tuttavad, siis just metoodika, vahendi sidumine ainetunniga on see, mis rohkem huvi pakkus. Värskendav oli koolitustel kohata õpetajaid, kes olid juba mingi mooduli eelnevalt läbinud ning jagasid enda kogemusi õpitu rakendamisest.

Rohkem huvi tunti ainepõhiste koolituste vastu ning ehk tulevikus uute kursuste planeerimisel on võimalik sellele ka rohkem tähelepanu pöörata.

Kindlasti olid kõik kursused vajalikud ning õpetajad said hulgaliselt nii uusi teadmisi kui ka tuletasid meelde juba varem õpitut. Aitäh teile kõigile osalemast! Olite tublid ning koolitus rikastas nii koolitajat kui sellel osalejaid.“

Õppivast Tiigrist arvude keeles

Kui arvude keeles rääkida, siis programmi jooksul loodi üks 60-tunnine baaskursus, mille läbis aastatel 2008-2013 4600 õpetajat ehk ligi kolmandik õpetajaskonnast. Sellele lisandus viisteist 20-tunnist lisakursust, mille läbimise kohta on tunnistus väljastatud kokku 7400 korral. Kuna osa õpetajatest on läbinud mitu erinevat kursust, on kokkuvõttes saanud Õppiva Tiigri programmi koolitustest osa üle 60% Eesti õpetajatest.

Aastatel 2009-2013 toimunud 20-tunnised kursused üldhariduskoolide juhtkondade liikmetele lõpetas 700 inimest (direktorid, õppealajuhatajad, haridustehnoloogid, IT- ja infojuhid) kokku 338 koolist.

ESFi programmi „Õppiv Tiiger 2008-2013“ eelarve kokku oli 1,21 miljonit eurot.

Programmi elluviimist on rahastanud Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond. „Õppiv Tiiger 2008-2013“ on loodud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ ja sellest tuleneva „Inimressursi arendamise rakenduskava“ alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ rakendamiseks.

koolitajadjuuni2013.jpg

Õpetajakoolitusi viivad läbi mitukümmend tegevõpetajat üle Eesti. Foto autor Terje Lepp.

  6ppiv_tiiger.jpg

EL_Sotsiaalfond_horisontaal.jpg