Kolmapäeval vaeb haridus- ja teadusministeeriumi koolituslubade komisjon kahele ebatavalisele õppeasutusele – Leiutajate külakoolile ja Püha Johannese koolile – koolitusloa andmist, vahendab BNS Eesti Päevalehte. Sügisel tahtis tegevust alustada ka Herbert Hahni kool Pärnus, ent sobilike ruumide puudumise tõttu luba ei saadud. Kokku ajab pabereid kümmekond erakooli, mille eripäraks on Waldorfi metoodika või religioosne taust. Kui lapsevanem pole tavakooliga rahul, jääb ka kolmas võimalus – koduõpe, mida saab sadakond last, kirjutab Eesti Päevaleht.  

Ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik tõdeb, et vanemad otsivad üha rohkem paindlikku ja loomingulist lähenemist õpetamisele ja õppimisele ning traditsioonilisest koolikorraldusest erinev õpe on ka erakoolide asutamise eesmärgiks. Tihti saavad need koolid alguse sõpruskondade huvist, lisas ta Eesti Päevalehele. Nii on näiteks Tallinna Püha Johannese kooliga, mille asutajad on üks sõpruskond.  

Pered on valmis ka kolima Libliku sõnul võimaldab uus õppekava loomingulisemat lähenemist ka tavakoolidele, kuid suur osa õpetajatest pole seda veel omaks võtnud. Ebatraditsioonilised koolid on omamoodi teerajajateks, näidates, et ka nii saab.  

Võrumaal asuv Leiutajate külakool on esimene, mis pakub avastuspõhist õpet. See tähendab, et õppetegevus ei käi kindlate tundide ja ainete järgi, vaid selle järgi, kuidas laps on valmis teadmisi koguma. „Õpe on individuaalsem, näiteks kui kellelegi meeldib robootika, siis teemegi robootika ringi mingil päeval, kuhu kõik lapsed saavad minna. Kõik ei pea koos kaasa korduma ja istuma,” rääkis kooli üks asutaja Hendrik Noor Eesti Päevalehele.  

Kuigi koolitusluba veel pole, on juba esimese lennu jagu õppureid olemas. Vastu võetakse seitse kuni kümme õpilast. 15 tõsisema tahtja seast olid just nii paljud nõus koolile lähemale, Võrumaale kolima. „See on üsna kõnekas,” nentis Noor.  

Huvi suurenemist tunnevad ka juba tegutsevad Waldorfi koolid. Näiteks Tallinna vabasse Waldorfi kooli tahtis sel aastal esimesse klassi astuda 47 õpilast, sinna mahub aga 23. Tänavu võtab kool vastu ka esimesed gümnaasiumiõpilased. „Paljud tulevad siia, kuna tavasüsteem on pingeline, liiga suurt rõhku pannakse hinnetele,” rääkis kooli direktor Kaili Nurk. „Meile tullakse otsima midagi teistsugust, teisi võimalusi.”  

Nurk iseloomustas, et Waldorfi koolis õpitakse rahulikumas tempos, kuid põhjalikumalt. Kuna hinded puuduvad, on õpetaja tagasiside sisulisem ja õpetaja kirjutab igale lapsele kaks korda aastas ka põhjaliku kirjeldava tunnistuse. Õpetajaid pole Waldorfi kooli aga kerge leida, nentis Nurk. See amet nõuab nii õpetaja kutsekvalifikatsiooni kui ka eraldi Waldorfi koolituse läbimist, mida saab teha Tartus või välismaal. Praegu otsib kool ühte õpetajat ja kümmekond huvilist on käinud ametiga tutvumas, kuid nad leidsid, et see on tavakooliga võrreldes siiski liiga suur muutus.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv