Lõppvooru pääsemiseks tuli õpilastel kõigepealt kodutööna ära tõlkida Olav Ehala laulutekst ”Rahalaul” (6. klassidele), ”Viljandi paadimees” (7. klassidele) ning Jaan Tätte “Ilus hetk” (8. klassidele). Tõlkimisel tuli arvestada, et laul peab olema lauldav originaalmuusikaga. Osavõtt oli rohke – tuli üle 40 tõlke. Lõppvooru kutsuti kümme parimat.

Teise koduse ülesandena tuli finalistidel ette valmistada 5-7 minuti pikkune PowerPoint-esitlus kas oma kodukoha teemal, kodukohaga seotud kuulsate inimeste või sündmuste teemal, ehitiste/muude ajaloomälestiste või igapäevaelu teemal.

Kolmanda ülesandena pidi kohapeal tõlkima eestikeelse teksti Eestiga seotud  ajaloolise isiku kohta, tehes sellest kõigepealt kokkuvõtte. Tõlkimisel tuli arvestada, et seda inglisekeelset kokkuvõtet oleks võimalik kasutada Eesti Vabariigi tutvustamisel välismaalastele. Žürii oli valinud  tutvustamiseks C. R. Jakobsoni, L. Koidula ja J. Hurda kohta käivad tekstid.

Võistluspäev oli pingeline. Kohapeal tuli ette kanda esitlus ja seejärel tõlkida üks lehekülg teksti inglise keelde. Õpilased olid tublid ja andsid endast parima. Meelelahutuseks pakuti Pärimusmuusika Aidas Eesti rahvapillide ajaloo kontsert-tutvustust, ühtlasi said üle Eesti kokku sõitnud õpilased ja õpetajad jalutada päikselises Viljandi vanalinnas.

Aineõpetajana leian, et selline võistlus on huvitav ja arendav nii keeleliselt kui ka ajaloo vallas. Õpilastel oli võimalik rakendada oma loovat mõtlemist, seda eelkõige lauluteksti tõlkimisel, kus tuli jälgida, et tõlget oleks võimalik ka laulda. PowerPoint andis võimaluse integreeruda infotehnoloogiaga ja rakendada eri valdkondade teadmisi. Tõlkimine võõrkeelde kontrollib õpilase võõrkeeleoskust terviklikult,  grammatikat, sõnavara, sõnastiku kasutamist ja õigekirja rakendamist tõlkimisel eesti keelest inglise keelde.

Samas tahaksin välja tuua mõned probleemid: tõlkimine võõrkeelde on väga mahukas töö, õpilastel tuli aga enne seda läbi lugeda veel leheküljepikkune tekst ja sellest omakorda kokkuvõte teha. Siis tuli oma kokkuvõte tõlkida. Selleks kõigeks oli aega antud ainult 60 minutit, mida ilmselgelt oli vähe. Kokkuvõtte tegemine on tihti raske ka gümnaasiumi õpilastele, sest see eeldab oskust tuua tekstist välja kõige olulisem. Tekstide valikul ei olnud piisavalt silmas peetud eakohast, ainekavast tulenevat sõnavara. Ilmselt võiks olla eestikeelse teksti pikkus lühem või siis diferentseerida seda vanuseti, näiteks kuuendikud loevad ja tõlgivad lühemat teksti, seitsmendikud natuke pikemat ja kaheksandikud kõige pikemat.

Küsitavaks jäi ka kaasa sõitnud õpetaja roll, sest me ei saanud oma õpilasi kuulata. Usun, et edaspidi võiksid juhendajad oma õpilasi kuulata, nii nagu see toimub vabariiklikul inglise keele olümpiaadil gümnaasiumile Tartu Ülikoolis. See annab võimaluse juhendajal näha ja hinnata oma õpilast sellises situatsioonis, näha ka teiste osalejate esitlusi. Väga hea oli saada žüriilt tagasisidet esitluste kohta, seda saab edaspidi arvesse võtta. Kahjuks aga ei saanud mingit tagasisidet tõlgete kohta.

Tore oli auhindade rohkus õpilastele ja võitjatele. Olime kõik lõppvooru jõudnud õpilaste üle rõõmsad ja uhked. Siinkohal tahan tänada ka kõiki õpetajaid, kes oma õpilasi põhitööle lisaks juhendasid ja nendega kaasas olid ning pöialt hoidsid.

Kokkuvõttes oli see igati tore, huvitav ja arendav võistlus, mis pakkus vaheldust tavapärastele aineolümpiaadidele. Nii korraldajad kui ka osalejad loodavad, et sellest esimesest üritusest kujuneb pikkade traditsioonidega üleriigiline võistlus.

Tiia Pukk, C. R. Jakobsoni nim Gümnaasiumi inglise keele õpetaja
Koolielu
Lisatud 16. märtsil 2010