"Kui autori varaliste õiguste kaitsetähtaeg saab läbi, võivad kõik nende teoseid luba küsimata ja tasuta kasutada," ütles heliloojaid ja kujutava kunsti autoreid esindava Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus. Autoriõigused avanevad autori 70. surma-aastapäevale järgnevast 1. jaanuarist.

Kuna niisugune autoriõiguste vabakslaskmine kehtib kogu Euroopa Liidus ja ka Venemaal, on see toonud mitmed välismaised teosed internetti, kus need on tasuta kättesaadavad.

Näiteks psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud suri 1939. aastal ning tema teoste varalised õigused lasti vabaks tänavu 1. jaanuarist. Nii on leheküljel wikisource.org muu hulgas üleval mitmed ingliskeelsed tekstid, nagu 1920. aastal avaldatud "Unenägude psühholoogia" ning varasem teos "Tootem ja tabu".

Samamoodi on mitmes keeles saadaval ühe tuntuma tšehhi kirjaniku Karel Capeki teosed. Tuleval aastal avanevad ka vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi autoriõigused.

"Ma olen täiesti kindel, et Tammsaare digitaliseeritakse niikuinii ära," sõnas Rattus Postimehele. "See pole kaugeltki ainult Eesti protsess, vaid paljud raamatukogud Lääne-Euroopas digitaliseerivad oma teoseid. Eriti neid, mis on kaitsmata - ja seda tehakse massiliselt."

Seejuures ei pea vaeva nägema mahukate teoste ümbertrükkimisega, vaid võib raamatu ette võtta ja arvutisse skaneerida. "Seda võib teha, sest see on reprodutseerimise õigus ehk teosest koopia tegemine ükskõik mis formaadis," selgitas Rattus.

Rattus rääkis siiski, et kui kirjastus peaks andma esimest korda välja mingi kirjandusteose, mille kaitsetähtaeg on juba möödas, siis tekivad tal omakorda õigused 25 aastaks. "Aga Tammsaare puhul pole see teema, sest ma ei usu, et keegi leiaks mõne tema teose, mida pole varem välja antud," lisas ta.

Rattus nentis, et autori isiklikke õigusi, nagu nimi, au ja väärikus, kaitstakse siiski tähtajatult. "Keegi ei saa võtta Tammsaare "Tõde ja õigust" ja kirjutada sinna oma nime peale," märkis ta, lisades, et ka ei tohi autori teksti muuta.

Allikas: Postimees 18. märts 2010