Arvutit taas avastama sundis elu ise 
Anu Päidi jaoks oli arvuti aastaid tagasi üks ebaoluline ja pigem tüütu nähtus. Esimene sammuke suhtumise muutumise poole oli kuus aastat tagasi, kui koju arvuti osteti. „Siis sain poegade abil hädapärased asjad tehtud,“ ütleb Päit, kes enne seda oli käinud erinevatel õpetajatele mõeldud arvutikursustel, kus õpitu aga isikliku arvuti puudumise tõttu ei kinnistunud. „Mulle ei pakkunud arvuti mingit huvi, kuna selle kasutamine võttis meeletult aega.“ Uuesti arvutit õppima pani õpetajat elu ise. Poegadest sõltumine ja iseenda saamatus tekitasid piinlikkust. „Kolm aastat tagasi kutsus Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja Varje Tipp mind DigiTiigri jätkukoolitusele ja nii oligi asi otsustatud.“

Anu Päit võttis endale eesmärgiks, et saab arvutiga edaspidi ise hakkama. „Ostsin endale ka sülearvuti, et ei peaks kellegi järel ootama. Kursus oli alguses nii raske, et nutt tuli peale. Lugesin, uurisin, proovisin, küsisin. Ma tüütasin kolleege pidevalt „rumalate“ küsimustega, unustasin end tundide viisi arvutisse, nii et teenisin koduste seas hellitusnime „arvutiõpetaja“. Kui nägin, kui palju huvitavat ja põnevat arvutist ja internetist leida ning ise teha saab, muutus minu mõttemaailm täielikult,“ meenutab õpetaja ränga tööga saavutatut. „Arvutiga töötamine on nagu pillimäng – kui tahad osata, pead pidevalt harjutama!“

Kõige suuremaks saavutuseks peab Anu Päit võitu iseenda üle. „Pärast pikka DigiTiigri koolitust oli mul enesesse nii palju usku, et püüdsin kooli juhtkonnale selgitada, kui hädasti ma vajan oma klassi interaktiivset tahvlit. Oma suureks üllatuseks saingi küsitu. Praegu on tahvli kasutamine tundides nii tavaline, et ilma selleta ei kujutagi ma koolipäevi ette.“

„Õpetaja tegi meile jälle uue programmi...“ 
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia annab tunni rikastamiseks ja õppematerjali paremaks omandamiseks lastele tohutult võimalusi – selle vajalikkuses ei teki Anu Päidi sõnul küsimustki. „Minu õpilased küsivad kohe hommikul, et mida põnevat sa meile täna näitad.“ Viimati koges Anu Päit laste toetavat suhtumist arvuti kasutamise osas sellisel kujul: „Tegin lastele Hot Potatoes’i kursuse raames teste. Hommikul proovisin, kas test lastele sobib. Lapsed olid selle üle nii uhked, et ütlesid teistele õpetajatele: meie õpetaja tegi täna jälle meile „uue programmi“!.“ 

Omapäraseim elamus IKT kasutamisel koolitöös oli viis aastat tagasi, kui üks õpilane isaga kaks kuud Ameerikas veetis. „Siis suhtlesime Skype’i teel, see oli nii kummaline kogemus – rääkida inimesega, kes viibiks justkui su kõrval, aga on tegelikult teises maailma otsas. Saatsin ühendriikidesse õpilasele ka õppematerjale.“

Tänapäeval ongi pered väga liikuvad, reisitakse palju. Nii on mõni perekond koolist eemal kuu või kauemgi. „Siis on õpetajal kergem lastega suhelda e-õppe materjale soovitades. E-materjalid sobivad hästi ka lisatööks andekamate lastega,“ nendib Anu Päit.

Õpetajale meeldivad väga Tiigrihüppe projektide ja konkursside raames valminud materjalid, mida veebist kätte saab, palju materjale teeb ta ise. Sel õppeaastal tahab Anu Päit panna oma 4. klassi õppematerjalid arvutisse/internetti, samuti soovib ta täiendada 1. klassi eesti keele õppimise materjale. „Lemmikuks on eFormular, Hot Potatoes, otsin igasugu materjale siit-sealt veebiavarustest.“

Anu Päit on ka populaarse klassiõpetajate virtuaalse praktikakogukonna KLOP liige. „Olen sinna isegi materjale lisanud. Vastutasuks leian teiste koostatud põnevaid materjale ja saan värsket ainealast infot. Tunnistan, et võiksin seal veelgi rohkem tegutseda ja suhelda, kuid aega jääb napiks,“ ütleb õpetaja, kes e-õppe pisikuga on suutnud nakatada nii kolleege kui ka kursusekaaslasi ülikooli ajast. „Vajadus e-õppe järele on igaühel erinev – see oleneb inimesest, tema soovidest, võimetest, ajast. Ise olen võtnud selle aasta eesmärgiks end veelgi arvutivallas täiendada.“

Kõige selle ilusa ja kasuliku juures, mida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia meile pakub, on Anu Päidi sõnul üks murekoht ka. „Tänapäeva lapsed on väga taibukad ja nutikad, soovin ainult, et lapsed arvuti kasutamise kõrval rohkem raamatuid loeksid.“

Anu Päidiga vestles Koolielu toimetus
Koolielu
29. september 2009