Suure idee otsimine
Nagu öeldud, on õpilasfirma eelkõige ettevõtlusõppe programm. Ettevõtlus on aga kindlasti valdkond, mis nõuab loovust, sest tihti pole üleskerkivatele probleemidele olemas standardseid vastuseid.

Esimene etapp, mille iga firma oma loomisel või juba enne seda läbib, on ideede genereerimine. Firma äriidee on vaja luua ka õpilasfirmade liikmetel. Sageli on nii, et noortel on olemas paras annus ettevõtlikkust ja suur soov oma ettevõtet teha, kuid seda suurt ideed ei tule. Ideede leidmiseks korraldatakse ajurünnakuid, kogutakse sõprade ja perekonnaliikmete arvamusi ning arendatakse neid edasi. Loovus areneb töö käigus. Oleme sageli näinud, kuidas loovus õpilasfirma tegemise vältel kasvab. Minifirmaga (põhikooli õpilaste firma) alustanud õpilased lähevad järgmisel aastal gümnaasiumisse jõudes ja siis juba õpilasfirmat tehes järgmisele tasandile. Nende ideed küpsevad, arenevad või asenduvad hoopis uutega. Hea näide on firma „Sõbrakinnas”, kes alustas jalatugede pakkumisega minifirmana ning jõudis paar aastat hiljem Euroopa õpilasfirmade võistlusel II kohani. Õpilasfirmana oli nende tooteks sõbrakinnas – tõeliselt uuenduslik toode. Sõbrakinnas on üks kinnas, millel on kaks käsivarre osa, nii et ühte kindasse saavad käe sisse pista kaks inimest.

Võimalus jätkata rahvusvahelisel areenil
Praegu on õpilasfirmadel oma ideede edasiarendamiseks ja toodete täiustamiseks veelgi pikem ajaperiood. Pärast minifirma ja õpilasfirma programmi läbimist saavad soovijad jätkata tegevust rahvusvahelisel areenil programmi „Enterprise without Borders” raames. Tegemist on rahvusvahelise õpilasfirma programmiga, mille käigus õpilasfirmad otsivad koostööpartnereid või müügivõimalusi teistes riikides, pannes oma tooted ja ideed veelkord proovile ning arendades neid edasi.

Ligi 80% õpilasfirmade toodangust on olemas mingi uuenduslik element. Sageli on loovuse vallandajaks piiratud ressursid. Õpilasfirmade üks esimesi ülesandeid on leida algkapital. Reeglina panevad firma liikmed ise (nende vanemad) algkapitali kokku, lisaks saavad nad müüa aktsiaid sõpradele-tuttavatele. Kogunev summa ei ole tavaliselt suur ja see sunnib leidma loovaid lahendusi nii odavate ressursside kui ka müügivõimaluste ning -argumentide leidmiseks. Mitmetes Euroopa riikides toetatakse õpilasfirmasid stardikapitaliga, aga õpilasfirmade tooted on selle tulemusena tihti tavapärasemad ja müügitöö kehvem, kuna noorte enda motivatsioon saada tagasi ettevõttesse sisse pandud raha, on väiksem. JA Eesti kindel seisukoht on, et noored peavad ise otsima firma tegevuseks vajalikud ressursid.

Nutikus ja loovus viivad sihile
Kuna algkapital on õpilasfirmal reeglina väike, vaadatakse hoolega ringi, kust saada käepäraseid ja odavaid materjale, millest tooteid valmistada. Palju on taaskasutust. Selle aasta õpilasfirmade head leiud on näiteks mootoriosadest küünlajalad, kohvipakkidest kandekotid, autokummidest tumbad, vinüülplaatidest kellad. Eelmistel aastatel on valmistatud ka hakkepuidust pliiatseid, CD-plaatidest kotte, mahlapakkidest rahakotte jms. Tihti pöördutakse tuttavate ettevõtjate poole, et saada tootmisjääke või pakendeid või palutakse sõpradel üht-teist äraviskamiseks mõeldut alles hoida. Sageli ongi õpilasfirmade tooted tavalised asjad, mille muudab eriliseks mingi „kiiks”, kas disain, kasutatud materjal vms. Töö käigus tegeldakse tootearendusega. Leitakse uusi lahendusi, täiendusi, kõrvaltooteid jne.

Õpilasfirma arendab noori 
Palju arendavad noored õpilasfirma tegevuse käigus müügitehnikaid. Junior Achievement korraldab emaorganisatsioonina üle-eestilist õpilasfirmade laata ja aktiivsemad õpetajad veavad maakondlikke laatu, kuid kahest-kolmest suuremast müügiüritusest sageli ei piisa, et firmasse investeeritud raha tagasi teenida. Noored saavad oma loovust rakendada, pannes kokku müügi- ja turundusplaani – kellele, kuidas ja kus müüa. Edukamad õpilasfirmad müüvad oma tooteid üle Eesti, minnes koolidesse või ettevõtetesse. Eelmise aasta parim õpilasfirma „Roheline jälg” tegi edukalt koostööd RMK-ga ning turustas oma teenust – puude istutamine ökoloogilise jalajälje vähendamiseks – Statoili jaamades üle Eesti.

Õpilasfirma on õppimiseks ja kogemuste saamiseks. Junior Achievement Eesti korraldab õpilasfirmade liikmetele koolitusi, mille käigus õpivad nad müüki ja turundust, ettevõtlust ning esinemisoskusi. Nendel koolitustel toimub õppimine suures osas praktiliste tegevuste ja ülesannete kaudu, mille lahendamisel tuleb loovus kasuks. Õpilasfirmade juhendajate koolitamisel on samuti suur osa loovust vallandavate meetodite ning tehnikate tundmaõppimisel ja rakendamisel.

Kõige paremad on õpilasfirmade tulemused siis, kui loovus on ühendatud ka praktiliste teadmistega. Kunstikoolides on loovust palju, kuid sageli jääb sealsetel õppuritel vajaka ettevõtlus- ja majandusteadmistest. Kõige suurem potentsiaal on aga meie arvates just seal: anda loovatele inimestele juurde ettevõtlusteadmisi, et nende põnevad ideed ei läheks tühja.

Õpilasfirma programmi läbimine toetab kindlasti noorte loovust. Kuid õpilasfirma ei ole pelgalt võimalus oma loovust arendada, vaid võimaldab leida loovusele ka praktilist rakendust. Õpilasfirma on hea võimalus proovida läbi oma „hullud” ideed ja katsetada nende eluvõimelisust, seejuures suuri riske võtmata. Hiljem on juba kindlam tunne ka päris ettevõtet asutada.

Kersti Loor, Junior Achievement Eesti
Lisatud 5. aprillil 2010