Euroopa koolide eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa Liidu teenistujate lastele sõltumata sellest, millises liikmesriigis nad parajasti elavad. Olavi Otepalu, kui suur on Tallinna Euroopa kooli pere? Kas lapsi mahuks veel või on Eestis juba kõik n-ö rahvusvahelised lapsed koolidesse jagunenud?

Hetkel on nimekirjas 75 õpilast, ent taotlusi on laekunud juurdegi. Mõned klassid on täituvuse piiri peal (näiteks 1. klass ja 5. klass), muudesse klassidesse veel kohti jagub. Paar klassi (3. ja 4. klass, 6. ja 7. klass) on koguni liitklassid. Meie koolis alustatakse õppimist 4-aastaselt, seetõttu on meil ka eelkooli klassid. Me hoiame oma klassides teadlikult väikest reservi, et kooliga saaksid liituda need pered, kes kolivad välismaalt Eestisse õppeaasta kestel. Kuna klassid on üldiselt väikesed, siis mahub lapsi veel. Eeldame, et Euroopa kool suudab olemasolevates tingimustes mahult kasvada mitmeid aastaid.

Võib-olla on hetkel n-ö rahvusvahelised lapsed koolide vahel üsna ära jagunenud, ent paljude lapsevanemate töölähetus (saadikud, firmajuhid, õppejõud jt) kestab umbes kolm aastat, seega toimub pidevalt märkimisväärne rotatsioon, mis võimaldab koolil kasvada. Samuti on põhjust eeldada, et rahvusvahelise kogukonna suurus Eestis hakkab haridusvõimaluste avardudes tasapisi kasvama. Euroopa kooli asutamine parandab kvaliteetse ja tunnustatud rahvusvahelise üldhariduse kättesaadavust, mis omakorda loodetavasti hõlbustab kõrge kvalifikatsiooniga rahvusvahelise personali meelitamist Eestisse.

Õppetöö toimub koolis põhiliselt inglise ja pranstuse keeles. Kuidas leidsite õpetajad, mida te valikul ennekõike oluliseks pidasite? Kust üldse otsida õpetajaid, kes suudavad õpetada rahvusvahelist seltskonda?

Meie personali hulgas on mitmeid õpetajad Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Saksamaalt, paar õpetajat on Hispaaniast, esindatud on ka Lõuna-Aafrika Vabariik, Austraalia, Itaalia ja Soome. Lisaks on kümmekond õpetajat eestlased, ent mitmel neist on märkimisväärne kogemus rahvusvahelistes ja multikultuursetes koolides erinevatel kontinentidel ning loomulikult inglise keele valdamine kõrgtasemel (C2). Meie kasutasime otsinguteks vastavaid tööportaale, Prantsuse saatkond Eestis aitas oma kanalite kaudu, töökuulutused olid väljas Euroopa koolide tsentraalsel kodulehel ja meie oma kooli kodulehel. Tegelikult õnnestus leida päris palju pedagoogilise hariduse ja kogemusega välismaalasi Eestist, kes olid siia varasemalt juba elama asunud.

Valikul pidasime silmas kvalifikatsioonide ja keeletaseme vastavust, kuna see on äärmiselt oluline kriteerium akrediteeringu saamiseks Euroopa koolina. Isikuomadustelt hindasime enim inimese headust ja sõbralikkust. Otsisime õpetajaid, kes on loomult elurõõmsad, helged, positiivsed, koostöövalmid, suutelised kohanema, keskendunud lahendustele, head kuulajad, abivalmid, kannatlikud ja paindlikud. Nüüd mõistan sügavuti ütlust „kollektiiv on motiveeriv“. Meil on juba tänaseks kokku kasvanud ja ühtehoidev meeskond. Õpetajaskond on dünaamiline ja küllaltki nooruslik (keskmine vanus 35), meesõpetajate osakaal on märkimisväärne: 25 õpetajast koguni 12 ehk praktiliselt pool kollektiivist.

Tallinna Euroopa kool on loodud SA Innove poolt ja tegutseb erakooliseaduse alusel. Mis oli uue kooli loomise juures kõige raskem teie kui koolijuhi jaoks?

Kõige suurem väljakutse on pikka aega olnud pidev ajanappus. Meie personal on suutnud kroonilise ajasurve tingimustes siiski hästi kohaneda. Süsteemne ja efektiivsust taotlev lähenemisviis, samuti prioriteetide pidev järjestamine on aidanud sellega toime tulla. Lisaks on seda olukorda ilmestanud aeg-ajalt teatav ebamäärasus, mil tuli oodata mujal tehtavaid otsuseid ning tegutseda edasi usus, et kõik laabub positiivselt. Mitmeid kordi esines ootamatuid force majeure olukordi, mis kohati võtsid uskumatud või vähemalt naljakad mõõtmed. Olen tänulik, et on, mida meenutada.

Eesti Ekspress mainis sügisel 2012, et Euroopa kooli partneriks saab Eesti Rahvusvaheline kool, mis samuti kolib Ülemiste Citysse. Nii siiski ei läinud?

Asja algne mõte oli optimeerida mõlema kooli puhul neid kulusid, mida saab ressursside ühiskasutuse läbi jagada, näiteks infrastruktuur, õppevahendid, raamatukogu, oskusteave, õpperuumid, ehk koguni osaliselt õpetajaid. Kuigi konkurentsimomenti ei saa eitada, arvan tänaseni, et see olnuks üsna mõistlik mõte. Ühiste huvide kattuvus olnuks piisavalt suur koostööks, samas jäädes kõiges muus oma identiteedi ja tegemiste juurde. Rahvusvaheline kool otsustas siiski Ülemistesse mitte kolida ning jääda oma senisesse hoonesse edasi. Oma rolli mängis selle otsuse juures ka ajafaktor.

Tänases olukorras oleks taoline partnerlus juba keerukam väljakutse, kuna hetkeolusid arvestades me enam samasse koolihoonesse ära ei mahuks, sest Euroopa kooli tegelik õpilaste arv ületab esialgseid prognoose juba enam kui kahekordselt.

Kui heades tingimustes Euroopa kooli õpilased alustavad, sh IT-ga varustatus? Kas on igal õpilasel oma iPad?

Kooli varustatusega võib hetkel rahule jääda. Olen seda meelt, et koolis ei pea igal õpilasel olema oma iPad või sülearvuti. Selle taga on nii õpilase tervisega, majandusliku ökonoomsusega kui ka pedagoogilise tegevusega seotud kaalutlused. Kool jagab tehnilisi vahendeid sellises mahus ja selleks otstarbeks nagu vaja. iPad laenatakse välja ainult konkreetse tunni ajaks ning tagastatakse kohe peale tunni lõppu. Tahame, et lapse maailm oleks palju värvikam ja suurem kui virtuaalne maailm. Seetõttu tuleb õpilastel oma mobiiltelefonid panna koolipäeva alguses vaiksele režiimile ja jätta panipaika kuni koolist lahkumiseni.

Meil on olemas mitmekesine hulk õppevahendeid. Kõige markantsem tehnoloogia on vast Mondopad, mis on edasiarenenum kui Smart Board. See tahvel võimaldab endaga ühildada mobiiltelefoni, TV-d, teaduskalkulaatorit jms, lisaks saab õpilane vajadusel klassitöös osaleda kasvõi kodus olles või õpetaja viia tundi läbi teisel pool maakera.

Kui palju panustab kooli tegevusse Eesti riik, kui palju lapsevanemad ise?

Kooli käivitamise etapis on kõige suurem Eesti riigi panus. Lapsevanemate õppemaks on eelkoolis 3000 eurot, nooremas kooliastmes 3500 eurot ja vanemas kooliastmes 4500 eurot õppeaastas. Lisaks katab Euroopa Komisjon EL-i institutsioonide ja agentuuri töötajate laste õppekulud tagasiulatuvalt.

Lõpetuseks palun üks ilus soov algavaks kooliaastaks Eestimaa koolijuhtidele ja õpetajatele.

Hoidkem kokku – meil on ilus ja õilis missioon siin elus täita.

Koolielu küsimustele vastas Tallinna Euroopa kooli direktor Olavi Otepalu. Foto: Tallinna Euroopa kooli arhiiv.

Tallinna Euroopa kooli kodulehet.

Loe ka uudist SA Innove kodulehelt.