Lasteaedadesse haridustehnoloogid


Avaldaja:Merje Pors29. August 2013

Algavast õppeaastast asub Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminaris õppima esimene lend haridustehnoloogi õppesuunaga lasteaiaõpetajaid, kes aitavad kaasa kaasaegse õppimise jõudmisele lasteaedadesse.


„Meie suureks rõõmuks võib öelda, et haridustehnoloogi õppesuunale ei tulnud tudengikandidaate sugugi meelitada – õppekohad täitusid lausa konkursiga,“ ütles Koolielu toimetusele Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter. 2013/2014 õppeaastal võeti õppesuunale kokku 30 üliõpilast, kellest 15 asub õppima päeva- ja 15 kaugõppes. „Päris esimene lend lasteaia haridustehnolooge väljub Pedagoogilisest Seminarist aga juba järgmise õppeaasta lõpus, sest suure huvi tõttu (23 tudengit) võimaldasime 28 EAP ulatuses haridustehnoloogi kõrvaleriala valida ka tänastel teise kursuse rakenduskõrghariduse õppekava tudengitel,“ lisas Vinter.

Otsides lahendust
Idee uue õppesuuna arendamiseks tekkis mitu aastat tagasi ühe digivahenditest ja nende rakendamisest vaimustunud sõpruskonna – Kristi Vinter, Elyna Nevski, Kaire Kollom – lennukatest mõttevahetustest. „Enne, kui haridustehnoloogi mõtteni jõudsime, olime ühiste ajurünnakute tulemusel pannud kokku uudse 320-tunnise täienduskoolituse õppekava õpetajatele, millest poole moodustas meediakasvatuse didaktika ning teise poole digitaaltehnoloogia ja selle sisu kasutamine (lasteaia)õpetaja õppe-kasvatus- ja igapäevatöös. Teist teemaplokki koostades sai üha selgemaks, et seal õpitavat võiks lasteaias osata vähemalt üks inimene, et õpetajatel tekiks enam julgust, innustust ja tuge, et tehnoloogia kasutamist ka ise õpetamisel proovida,“ meenutab Kristi Vinter. Tollel hetkel koolituskeskusele loodud õppekava realiseerub tänasel päeval osaliselt aga hoopis Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris. 

„Meil kõigil oli kogunenud piisavalt kogemusi sellest, et lasteaiaõpetajad on digitaaltehnoloogia kasutamisega üsna hädas ning veendunud olime ka selles, et ainult nõudmiste kehtestamisest ei aita, õpetajat tuleb tema katsetustes ka aidata ja õpetada,“ märkis Vinter. „Olime tolleks hetkeks nuputanud kõikvõimalikke viise ja võimalusi, kuidas õpetajaid toetada ning jõudnud alati punkti, et iga õpetaja ei peagi olema digivahenditest ja nende kasutamisest sama innustunud kui meie ning hoidma end uusimate arengutega kursis, jäi mõte pidama nende õpetajate juurde, kes meie ühist huvi võiksid jagada.“
1_Kristi Vinter_pildistas Merje Pors.jpg

Fotol Kristi Vinter. Pildistas Merje Pors.

Kolleeg toetamas

Esimeseks väljakutseks kujunes see, kuidas sobitada haridustehnoloog lasteaia töökorraldusse nii, et juurde ei oleks vaja võtta veel ühte spetsiifilist töötajat, vaid õpetajat toetaks just kolleeg ja sama eriala inimene.

2011. aasta novembris esitasid kolm naist projektitaotluse Hasartmängumaksu nõukogule haridust toetava teenuse – haridustehnoloog lasteaias – väljatöötamiseks ja piloteerimiseks. „Rahastust me tol hetkel ei saanud, kuid mõtet ka maha ei matnud, sest vajadust tunnetasime nii me ise kui ka lasteaiaõpetajad, kellega me õppejõududena igapäevaselt kokku puutusime,“ märkis Vinter. „Oma mõtet küpsetades ja vaimustust jagades hakkas idee meeldima Pedagoogilise Seminari alushariduse osakonna juhataja Sirje Almannile, kes mõtet toetas. Siit algas Kaire ja Elyna tõsisel eestvedamisel õppekava mooduli arendamine, mis tänaseks on saanud TLÜ alushariduse bakalaureuse õppekava üheks suunamooduliks.“

Teistest alushariduse pedagoogika tudengitest eristab uuel õppesuunal õppijaid see, et nad läbivad 48 ainepunkti ulatuses aineid, mis toetavad haridustehnoloogiliste oskuste kujunemist. Muu hulgas käsitletakse meediakasvatust alushariduses, IKT-põhiseid mänge, informaatika didaktikat, animatsioonide loomist ja kasutamist lasteaia õppeprotsessis, haridustehnoloogilist meeskonnatööd ja nõustamist, IKT juhtimist koolieelses lasteasutuses jne. Lisaks läbivad tudengid haridustehnoloogia praktika, mis aitab neil valmistuda tulevaseks tööks lasteaias.

Ootused
Õppesuuna lõpetajalt oodatakse seda, et ta oma igapäevase lasteaiaõpetaja töö kõrvalt suudaks ja sooviks aidata, nõustada ja toetada oma kolleege lasteaias, algatada ja koordineerida meediaprojekte ning innustada õpetajaid õppeprotsessi kaasaegsete ja vahvate digitaaltehnoloogia võimalustega rikastama. Kindlasti peaks õppesuuna lõpetajal olema soov ja huvi uusimate tehnoloogiliste võimalustega kursisolemiseks ning valmisolek ka lastevanemate juhendamiseks ja suunamiseks. 

„Loodame seda, et uuendusliku suhtumisega lasteaedade direktorid võimaldavad meie haridustehnoloogidest õpetajatel teha rühmaõpetajana tööd veidi väiksema koormusega, et kolleegide toetamiseks jaguks jaksu ja energiat. Samuti ei ole sugugi võimatu, et alushariduse pedagoogi eriala haridustehnoloogi suunaga lõpetanud õpetaja haldab mitut lasteaeda ning jagab nende vahel oma töökoormust ilma, et ta otseselt rühma töös osaleks,“ selgitas Kristi Vinter.

Haridustehnoloogi tööülesanded lasteaias võiksid õppekava väljatöötajate hinnangul olla järgmised:
-    kogub, süstematiseerib ja levitab IKT-alast informatsiooni;
-    haldab lasteaia kodulehekülge: koostab, täiendab ja kureerib info avaldamist lasteaia koduleheküljel;
-    nõustab lasteaiaõpetajaid IKT-alastes küsimustes;
-    korraldab IKT-alaseid koolitusi lasteaiaõpetajatele, viib läbi IKT alaseid sisekoolitusi (sh juhendmaterjalide loomine);
-    osaleb IKT-alastes projektides ja nõustab projektitegevustes lasteaiaõpetajaid;
-    abistab õpetajaid õpitarkvara leidmisel ja selle kasutusele võtmisel;
-    IKT arendustegevus – osaleb lasteaia arengukava koostamisel; teeb ettepanekuid IKT valdkonna uuendamiseks; hoiab end kursis IKT riiklike arengusuundadega;
-    abistab õpetajaid IKT rakendamisel õppeprotsessis (tehnoloogia kasutamine ja tehnoloogiliste probleemide lahendamine).

Vähem oluline ei ole ka koostöö kohalike omavalitsuste IT-osakondade/IT-juhtidega, eriti IT eelarve ja arengukava osas.

Samal teemal: