<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Tutvu Eesti jõgede ja järvede pildigaleriiga]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/337131/tutvu-eesti-jogede-ja-jarvede-pildigaleriiga</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/337131/tutvu-eesti-jogede-ja-jarvede-pildigaleriiga" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/337131/tutvu-eesti-jogede-ja-jarvede-pildigaleriiga</guid>
    <pubDate>Thu, 12 Sep 2013 09:36:48 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/337131/tutvu-eesti-jogede-ja-jarvede-pildigaleriiga</link>
    <title><![CDATA[Tutvu Eesti jõgede ja järvede pildigaleriiga]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Eesti Maaülikooli hüdrobioloogid on pikaajalise koostöö tulemusena koondanud süstemaatilisse pildigaleriisse hüdrobioloogiliste uurimistööde käigus kogunenud pildimaterjali Eesti jõgede ja järvede kohta.</p>
<p>Maa&uuml;likooli loodusteaduslike kogude projekti koordinaator M&auml;rt Rahi hinnangul v&otilde;imaldab aastak&uuml;mnete taguste fotode v&otilde;rdlemine j&auml;rvega toimunud muutusi hinnata paremini kui hulk tabeleid j&auml;rve h&uuml;drokeemiast, vahendab &uuml;likooli pressiesindaja. &ldquo;Siin on kohane analoogia Alpiliustikest tehtud fotodega &ndash; &uuml;leeelmisel sajandil ja t&auml;na tehtud fotode v&otilde;rdlus on parim t&otilde;estus kliima muutustest.&rdquo;<br /><br />Kuna varasemalt on Eesti veekogude kohta k&auml;iv pildimaterjal jaotunud erinevatesse publikatsioonidesse, on konkreetse veekogu pildiline ajalugu raskesti j&auml;lgitav. Eesti Maa&uuml;likooli virtuaalses pildikogus on materjal grupeeritud maakondade kaupa ning j&auml;rvede ja j&otilde;gede pildid on v&auml;lja toodud aastate l&otilde;ikes. &ldquo;Selline s&uuml;stemaatiline jaotumine ja v&otilde;rdlemise v&otilde;imalus teeb sellest mahukast pildikogust &uuml;he t&auml;iuslikuma veekogude teemalise &otilde;ppematerjali.&rdquo;<br /><br />Maa&uuml;likooli teadlased r&otilde;hutavad, et pildigalerii t&auml;ieneb pidevalt ning k&otilde;ikidel huvilistel on v&otilde;imalik piltide kohta k&auml;ivat andmestikku parandada ja t&auml;iendada, selleks on vaid vaja v&otilde;tta &uuml;hendust kogu halduriga. Reeglina on k&otilde;ige ebam&auml;&auml;rasemad kaks parameetrit: pildistamise koht ja asimuut, mis on ka igati m&otilde;istetav, sest enamus pildimaterjalist p&auml;rineb GPS-eelsest ajastust. Paljudel piltidel vajab t&auml;psustamist ka ligikaudne pildistamise aeg.<br /><br />Pildikoguga saab tutvuda <strong><a href="http://vee.kogud.emu.ee/" target="_blank">siin</a>.</strong></p>]]></description>
    <dc:creator>Merje Pors</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>