Õpinguvalikud mõjutavad tööturgu


Avaldaja:Madli Leikop23. September 2013

Tallinnas toimunud teadushariduse arenguseminaril arutleti, millised on ettevõtjate ja koolide koostöövõimalused teadushariduse mitmekesistamiseks koolis. Kogemusi jagasid Taani ja Hollandi teadushariduse edendajad.

Praegu tegeletakse meil koolide ja ettevõtete koostöö arendamisega projekti InGenious raames, mis põhineb katusorganisatsioonide European Schoolnet ja European Round Table of Industrialists partnerlusel. InGeniouse eesmärgiks on koostöös tööstusettevõtetega suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia õppimise ja nendega seotud elukutsete vastu. Aga Eesti soovib välja töötada koolide ja ettevõtete teadushariduse koostöö kindlad toimimispõhimõtted ehk rahvusliku platvormi, nagu külalisesinejad seda nimetasid. Tausta loomiseks tutvustatigi Eesti Teadusagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud seminaril esmalt rahvusvahelist kogemust.

Hollandis on ettevõtete ja koolide koostöö kindlatel alustel toiminud kümme aastat, Taanis aasta. Põhjus, miks üldse on koolide ja ettevõtete koostööd vaja, on ühine: noorte vähene huvi loodus- ja täppisteaduste vastu, mis pikemas perspektiivis annab oluliselt tunda tööjõuturul. Meil lihtsalt ei jätku insenere, tehnikateadlasi, keemikuid, biolooge jpt.

Õpilasi tuleb suunata

Mikkel Bohm tutvustas oma ettekandes tema juhitud mittetulundusühingut, mis koordineerib ja edendab Taanis koostööd koolid-ettevõtted-teadlased-valitsussektor (Danish Science Factory). 10% nende rahalisest toetuses tuleb riigilt, 90% eraettevõtetelt. Mikkel Bohmi sõnul on ühtne rahvuslik platvorm sellises koostöös vajalik. On oluline, et noored õpiksid loodus- ja täppisteaduste (LTT) ained. See on vajalik ühiskonna ja teaduse arenguks, või nagu ettekandja üldisemalt välja tõi – et maailm meie ümber oleks parem paik.

IMG_1800.JPG

Esineb Mikkel Bohm. 

Euroopa olukord on praegu kõigis riikides enam-vähem sama: LTT-alal on ees ootamas tühimik, selle valdkonna  õppuritest, hiljem teadlastest ja töötajatest on tõsine puudujääk. „Üks õpetaja küsis 7. klassi noortelt, miks on vaja õppida taani keelt? Vastus oli selge: et elus hakkama saada, tuleb osata kirjutada ja lugeda. Aga matemaatikat? Vastus kõlas, et kasvõi pere eelarvet tehes läheb arvutusoskust vaja. Sportida tuleb, et olla terved ja tugevad. Aga miks tuleb koolis õppida füüsikat, bioloogiat? Vaikus, ei tea… Võib-olla, kui keegi tahab saada füüsikuks, arvasid õpilased,“ tõi Mikkel Bohm näite elust. „Kui lapsed ei näe aine õppimisest kohest kasu, ei oska nad ka näha, mis kasu see neile elus võib tuua, see on probleem. Karjäär on laste jaoks midagi kauget tulevikus, nad ei seosta seda konkreetse aine õppimisega,“ rääkis Mikkel Bohm.

LTT-valdkonna edendamise rahvusliku platvormi puhul on oluline, et selle koostamisel ja elluviimisel osaleksid mitmed ministeeriumid: haridusministeeriumile lisaks näiteks ka sotsiaal- ja majandusministeerium. Veel sõnas Mikkel Bohm, et oma kogemuse tutvustamiseks on Danish Science Factory valinud just silmast-silma kohtumiste tee, ja nii on tal ja kolleegidel heameel olla Eestis.

Jet-Net: Hollandi kogemus

Projektijuht Sebastiaan Smit tutvustas Hollandi võrgustikku Jet-Net (Jouth and Technology Network) ehk uue põlvkonna ettevalmistust tööstus- ja tehnoloogiaaladele. Jet-Net asutati 2002. aastal, esialgu oli võrgustikus viis etevõtet, sh Shell ja Philips. Sebastiaan Smit selgitas, et kui 1990. aastal oli Hollandis 4000 loodus- ja täppisteadusi õppivat tudengit, siis kümme aastat hiljem vaid ligi 2500. „Midagi tuli ette võtta, ei saanud jääda ootama, kuniks valitsus tegutsema hakkab,“ ütles Sebastiaan Smit.

IMG_1802.JPG

Esineb Sebastiaan Smit.

Võrgustik seadis oma tegevuse eesmärgiks, et keskkoolist mindaks kõrgkoolidesse rohkem LTT-aineid õppima, näidates reaalseid karjäärivõimalusi tööstuses ja tehnoloogias ning tõstes nii huvi nende erialade vastu. Täna on võrgustikus koostööd tegemas rohkem kui 84 ettevõtet ja 177 kooli, aastas toimub üle 600 ürituse, millest saab osa rohkem kui 40 000 õpilast. 80 kooli on nn ootelehel – neile tuleb ettevõtete seast koostööpartner leida. Koostööst huvitatud ettevõtete leidmine ongi suurim probleem.

Mis motiveerib ettevõtteid võrgustikku panustama? „Võimalus olla seotud tulevase põlvkonnaga, laiemad võimalused tööturul, paremini motiveeritud töötajaskond,“ loetles Sebastiaan Smit. Ja on väga oluline, et kool saaks võrgustikuga seotud tegevusi lisada oma õppekavva. Noorematele õpilastele (meie mõistes 7.–9. klass) räägitakse üldiselt elukutsevalikust, koolis ja ettevõtetes toimuvad praktilised töötoad. Vanematele õpilastele (meie mõistes 10. –12. klass) räägitakse konkreetsemalt karjääri planeerimisest, kohtutakse ettevõtete tippjuhtide ja -spetsialistidega, populaarne on Jet-Neti karjääripäev. Pärast kümmet aastat tegevust võib näha ka reaalseid tulemusi: kõrgkoolidesse minnakse rohkem LTT-aineid õppima, tunda on tõusutrendi.

Jet-Net: Taani kogemus

Nanna Seidelin, Taani samasuguse võrgustiku esindaja tutvustas koolide-ettevõtete koostööd Taanis. Jet-Net on seal tegutsenud aasta ja eeskuju saadi Hollandist. Taanis on suurem osa tööealisest elanikkonnast hõivatud erasektoris, ja sealse tööturu eripära on, et töötajaid on (juriidiliselt) lihtne palgata ja ka lihtne töösuhet lõpetada. Hästi toimib sotsiaalsüsteem, ja see kõik mõjutab ka elukutsevalikut. Taaniski näitavad uuringud, et aastaks 2030 on neil puudu 11 000 LTT-valdkonna haridusega töötajat.

IMG_1805.JPG

Esineb Nanna Seidelin.

Kui Jet-Net aastajagu tagasi alustas, lõi kaasa ainult kaks Taani ettevõtet. Täna on võrgustikus 20 ettevõtetet, üheksa põhikooli (õpilased vanuses 12–15) ja üheksa gümnaasiumi (õpilased vanuses 15–18). Edu põhjused Nanna Seidelini arvates: juhtivate ettevõtete toetus, juurdepääs Hollandi kogemusele, läbimõeldud rahastus, ettevõtmiste seotus koolide õppekavaga, õppimine tegutsemise kaudu, koolide ja ettevõtete pikemaajaline seotus. „Ühest külaskäigust ettevõttesse karjäärivalikuks ei piisa,“ lausu Nanna Sedelin.

Kõik seminaril osalenud olid ühel meelel selles, et mingi koostöövormi väljatöötamine ettevõtete ja koolide koostöö jaoks LTT-valdkonnas on vajalik. Missuguste konkreetsete sammudega Eesti edasi läheb, selgub mõne aja pärast.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

 

 

Haridus- ja Noorteamet