Kasuta õppematerjalide juures sisulitsentse


Avaldaja:Merje Pors12. November 2013

Sisulitsentsi võib nimetada kasutusloaks, mis annab teistele selgelt teada, mida selle õppematerjaliga võib teha ja mida mitte. Õppematerjali luues litsentsi lisamine lihtsustab nii autori enda kui ka materjali võimalike kasutajate tööd.

„Mida iganes me loome, tekib meil sellele õigus – oleme selle autorid ja meil on ainuõigus öelda, mida sellega teha tohib,“ märkis HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht Karel Zova möödunud nädalal Viljandimaal Olustveres peetud konverentsil „Tuleviku kool“. Avatud litsentsi näidetena tõi ta GNU (General Puclic Licence), EUPLi (European Union Public Licence) ja Copylefti. Eestis tuntuim on Creative Commons ehk CC litsents, mille eesmärgiks on edendada loovust, liberaliseerida ja ühtlustada teoste kasutamise reegleid erinevate õigussüsteemide vahel, töötades välja ühtse ja standardiseeritud viisi litsentsi andmiseks oma loomingule (Allikas: Creative Commons litsentsid 3.0 Eesti). 

Karel Zova sõnul on avatud litsentsi hüvedeks asjaolud, et looming saab levida vabalt ja laiemalt, teistel kasutajatel on võimalik teost edasi arendada ning (taas)kasutaja ei pea selleks autorilt eraldi luba küsima. Kui looming – olgu selleks siis näiteks õppematerjal – koosneb mitmest elemendist (pilt, ülesanded, video jne), siis tuleks kõikide elementide kohta lisada ka litsents. Samuti tasub e-õppematerjali loojal silmas pidada seda, et litsents oleks kasutajale nähtav õppematerjalis läbivalt (mitte ainult õppematerjali esilehel).

KAE kooli eestvedaja Robert Peetsalu ütles konverentsil, et pooldab avatud sisulitsentsiga materjale, sest need on suurema ligipääsu ja mõjuga. "Me lähtume sellest, et kui üks inimene õpib, siis kasu ei ole sellest ainult talle, vaid tervele ühiskonnale," märkis Peetsalu. Avastanud enda jaoks Khan Academy õppematerjalid, otsustas ta, et sellest peab kasu saama rohkem inimesi ning nii sündiski KAE kool. Sealsel kodulehel saab näiteks vaadata erinevaid õppevideosid, Khan Academy videosid eestikeelsete subtiitritega ning teha matemaatikaharjutusi.
Tõnis Kusmin silmaringist_pildistas Egle Kampus.JPG

Tõnis Kusmin.

http://silmaring.ee juhataja Tõnis Kusmin tõdes, et ühiskond kindlasti võidab avatud materjalidest. Samas tuleks leida mudel, kuidas selliseid materjale rahastada. Näiteks Silmaringi puhul kaalutakse praegu, kuidas edasi minna - kas teha sisu tasuliseks või mitte. Silmaringi visioon on katta kogu kooliprogramm videotega, mis oleksid nii huvitavad, et õpilased võiksid neist lausa sõltuvusse sattuda. Ning miks mitte ei võiks videos raskeid teemasid selgitada lisaks õpetajatele ja õpilastele ka näiteks näitlejad ja lauljad? "Ma ei ütle, et video peaks õpetajat asendama, aga võib-olla see võiks mingil määral asendada õpikut," sõnas Kusmin. Praegu on ettevõtmine veel algusjärgus.

Litsentside teemal rääkis ka üks populaarse "Matemaatika õhtuõpiku" autoreid, Kristjan Korjus. Raamat kannab Creative Commons litsentsi ning seda võib vabalt muuta ja kasutada õppematerjalina koolitunnis. Korjusel tekkis idee luua ka online matemaatikaülesannete kogu, kus oleksid põnevad ja elulised ülesanded, mis haaraksid õpilasi. Nii loodi http://www.matemaatik.ee/. Korjuse hinnangul on hea matemaatikaülesanne hajus ehk ülesandes on rohkem andmeid kui lahendamiseks vaja – seega inimene peab läbi mõtlema, kuidas täpselt lahendada. Samuti on hea, kui ülesannet saab lahendada grupitöö või projektina.
DSC_0080.JPG

Kristjan Korjus.

HITSA Innovatsioonikeskuse konverentsil „Tuleviku kool“ arutlesid haridusvaldkonna eksperdid, koolijuhid ja õpetajad, milliseid võimalusi peaks pakkuma 21. sajandi haridus.

Tekst: Merje Pors. Fotod: Egle Kampus.

Samal teemal:

 

Haridus- ja Noorteamet