Pelgulinna gümnaasium välismeedia huviorbiidis


Avaldaja:Merje Pors04. Detsember 2013

„See aasta on lihtsalt hullumaja! Igal nädalal on meil külalised - olgu siis Hiinast, Austriast, Jaapanist, Belgiast, Prantsusmaalt, Inglismaalt, Taanist, Ameerikast või Soomest," märgib Pelgulinna gümnaasiumi IT arendusjuht Birgy Lorenz.

"Kõik tahavad näha, kuidas me rakendame robootikat ja põnevaid õppevahendeid ning metoodikaid nooremas kooliastmes," selgitab ta järgmisele televisiooniajakirjanikule Kanadast.

Järgnevalt kirjutab Birgy Lorenz Koolielus, kuidas nad välismeedia huviorbiiti sattusid ning mida põnevat ja innovaatilist Pelgulinna gümnaasium tänasel päeval teeb.

Kogu aeg on kaamera kuklas, aga sellest pole midagi ja tegelikult lastele ning õpetajatele see isegi meeldib. Me õpime paremini analüüsima, miks me ühte või teist asja teeme ning milline kasu on sellest õpilastele.

Pelgulinna gümnaasiumis on õpetatud informaatikat alates esimesest klassist juba viimased 12 aastat. Oleme näinud, et õpilaste areng on juba väikesest peale üsna kiire. Varane informaatikaõpe arendab lugemisoskust ja tekstide mõistmist, arusaamist võõrkeelest (inglise keel) ning võimaldab mõista, mida iga nupuvajutus endaga kaasa toob (mis on fail, kuhu seda salvestatakse infostruktuuris jne). Samamoodi ei ole vähem tähtis õige ja turvaline tehnikaga ümberkäimine, juppidest asja kokkupanek või vajadusel mõne vidina ühendamine suurema kasti taha. Vanemates klassides on ainult taevas piiriks ja tegeletud on nii IT-juhi oskuste tasemekoolitusega võrgu ja arvutitite hoolduse alal kui ka veebide tegemisega.

Video: Pelgulinna gümnaasium Soome televisioonis
Autor: Nina Malmberg

Kuupäev: 16.10.2013
Programm: A-studio
Ettevõte: Yle
Keel: soome, inglise

2012. aastast oleme õppeprogrammidesse sisse toonud robootika, mobiilirakenduste tegemise ja kasutamise ning lihtsamate programmidega (Kodu Game Lab, Scratch) programmeerimise valikmoodulid. Valikaine sissetoomisega näeme õpilaste kõrgendatud huvi tehnika abil oma käega asjade loomise vastu, võimaluse vastu olla ise leiutaja, innovaator ja otsustaja, milline tuleviku maailm peaks välja nägema. Loomulikult ei levi koolis ükski asi ilma särasilmsete ja asjast huvituvate informaatikaõpetajateta – meie koolis on nendeks Tiina Nõges, Petri Asperk ja ka mina, Birgy Lorenz. Sama tähtis on koolijuht Tõnu Piiburi tugev toetus tehnikakasutusele ja rakendamisele igas ainetunnis lisaks informaatikale.

2013. aasta sügisel viisime kõik varem piloteeritud tegevused informaatika ainetunni osaks, et iga laps saaks kogemuse, mis tähendab olla roboti või enda käega loodud maailmas tegelaste valitseja, nende liikumapanija. See aitab kasvatada õpilastes vastutust, grupitööoskust ja nagu lapsed ütlevad - neile meeldib kasutada oma aju. Samamoodi meeldib neile oma õpitut üles võtta kaasavõetud mobiilide või tahvelarvutitega või siis hoopis nokitseda koridoris omaloodud veebipõhist rakendust, millest peaks saama järgmine Tige Lind (Angry Birds). Tehnika kasutamine juba maast madalast annab õpilastele võimaluse kasvatada keskendumist ja probleemide lahendamise oskust. Samuti arendab see oskust juhtida, kasutades selleks oma nobedaid näppe asjade kokkumonteerimiseks, olemasoleva lammutamiseks või ümberdisainimiseks.
Clipboard08.jpg

Taiwani televisiooni külaskäik Pelgulinna gümnaasiumisse. Foto: Tiina Nõges

Kõige enam räägib asja kasutegurist pilt ja video näiteks Belgia lastesaatest, kus võrreldakse Eesti kooli innovaatilisust Rumeenia kooli traditsioonilisusega. Samuti klipp, kus räägitakse Soome haridustegelaste murest, et nad jäävad lihtsalt Eestist maha, kuna nende koolides on tehnoloogiakasutusel vähem tähtis roll. Kui videoid vaatate, siis kindlasti tasub tähele panna seda, et kõige enam tunneb Eesti saavutuste üle uhkust meie haridusminister Jaak Aaviksoo, kes teeb seda suure laia naeratusega. PISA 2012. aasta uuringu tulemuste valguses tundub mulle, et oleme kokkuvõtteks väga õigel teel ning õpilasi tasub lubada isetegevusele tehnikaga. Tegelikult see ongi ainuke ja õige lahendus, sest ainult siis saame kasutada seda tarkvara ja nautida seda tuleviku maailma, mida oleme ise loonud, mitte seda, mida pakuvad meile teised edukad maad.

Go robootika, go Eesti!

Birgy Lorenz, Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht

Video: Rumeenia ja Eesti võrdlus Belgia lastesaates
Keel: eesti, rumeenia, flaami
Allikas: Ketnet

Samal teemal:

 

 

Harno logo