Kanadas valmib dokfilm Eesti programmeerimisõppe kogemusest


Avaldaja:Merje Pors11. Detsember 2013

Kanada New Brunswicki provints loodab järgmisest õppeaastast lisada programmeerimisõppe põhi- ja keskkooli õppekavadesse. Parima praktika kogumiseks ja sellest dokfilmi tegemiseks tuli Kanada delegatsioon Eestisse ja Soome.

„Viimase paari päeva jooksul oleme isekeskis palju kasutanud sõna „awesome!“ (vinge – toim.). Käisime Pelgulinna gümnaasiumis, kus nägime 7-aastaseid lapsi Lego Mindstormsi roboteid tegemas ja mänge loomas. See oli väga inspireeriv. See on just see, mida me tahamegi filmi kinni püüda ja endaga koju kaasa viia,“ rääkis Koolielule dokumentaalfilmi rahastava New Brunswicki Teadusuuringute- ja Innovatsiooninõukogu tegevdirektor René Boudreau. „Enne kohtumist Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega olime arvanud, et programmeerimisõpe on Eestis kohustuslik. Aga kohtumisel saime teada, et teil on teine lähenemine – ja meile see meeldib. Otsitakse õpetajaid, kes on kirglikud õpetamises ja uute asjade õppetöösse integreerimisel. On erinevad projektid, mille raames parimad õpetajad saavad kätte uued tööriistad ja see tõesti loob värsket energiat. Õpetajad ütlevad, et nad saavad programmeerimisõpet ellu viia tänu ProgeTiigrile ja Nutilaborile. Ühe õpetaja edukad katsetused panevad huvi tundma ka teisi õpetajaid ja nii toimub laienemine,“ märkis Boudreau.

Dokumentaalfilm programmeerimisõppest Eestis ja Soomes sünnib Greg Hemmingsi käe all, kes on Hemmings House Pictures’i juht. Koolielul oli teisipäeval hea võimalus käia Kanada delegatsiooniga kaasas Lilleküla gümnaasiumis ja näha, mille põnevaga õpilased seal tegelevad.

Lilleküla gümnaasiumis võtab meid vastu haridustehnoloog ja inglise keele õpetaja Meeri Sild, kes alustuseks annab oma õpilastele ülesanded kätte ja jätab nad klassi töötama. „Vau, kas nad tõesti töötavad seal omapäi? Kanadas oleks meil klassis juba tulekahju selle aja peale!“ on Kanada külalised positiivselt üllatunud.

Robotitega sina peal

Esimesena suundume Tarmo Mäesalu tundi, kus 11. klassi noormehed ja neiud parajasti Lego Mindstormsi robotite abil programmeerimist õpivad. Õpilased paistavad külalistega harjunud olevat ja kui Kanada filmitegija neilt inglise keeles küsimusi küsima hakkab, pole vastajat raske leida.

5. klassi arvutitunnis on tundi tulemise hetkel suur vaikus. Kõik on ametis PowerPoint esitluse tegemisega. Pika punutud patsiga Hanna ütleb, et temale meeldib tunnis arvutit kasutada. „Praegu teen vaarao Tutanhamonist esitlust. Internetist otsin info ja lisan selle siis esitlusse,“ selgitab ta. 12.klassi inglise keele tunnis püüab Greg Hemmings õpilastes elevust tekitada ja küsib, mis maa keeleaktsent külalistel on. „Kanada! Meile juba öeldi, et te tulete,“ teatab üks noormees.

DSC_0002.JPG

Õpetaja Tarmo Mäesalu tunni sisu tutvustamas.

Film õpetajate innustamiseks

Kanada New Brunswicki provintsis on käimas programmeerimisõppe pilootprojekt, kus 4.-8. klassi õpilased tutvuvad Scratchiga. „Praegu ei ole programmeerimine meil õppekavas, rohkem on koolivälist huvitegevust sel alal,“ selgitas René Boudreau. „Sageli näevad Kanada õpetajad programmeerimist järjekordse õppeainena ja ütlevad, et õppekava on juba niigi ülekoormatud. Uut õppeainet ei ole võimalik lisada. Aga me ei õpeta ju tehnoloogiat, vaid õpetame tehnoloogia abil.“

Kui tekkis dokumentaalfilmi tegemise idee, oli kohe plaanis tulla kogemusi koguma just Eestisse. „Lugesime mitut artiklit sellest, kuidas Eestis alustatakse programmeerimisega varakult. Asi pole Lego Mindstormsi õpetamises, vaid selles, et lapsed töötavad koos, aitavad üksteist, teevad koostööd. Siin Eesti algklassides nägime, et õpetaja praktiliselt ei õpetagi, ta annab juhised ja õpilased avastavad ise. Õpilane võib päeva lõpuks olla õpetajast targem ja see on normaalne. Õpetaja ei pea olema programmeerimise ekspert,“ toonitas Boudreau.

Eestis ja Soomes nähtust on kavas teha lühikesi videoklippe ja pikem dokumentaalfilm, mida loodetakse näidata televisiooniski (CBC-s - Canadian Broadcasting Corporation). Esimeste seas näevad filmi New Brunswicki õpetajad, keda nähtu innustada võiks. „Me arvame, et sarnane mudel nagu Eestis, töötaks ka meil. Eesti lähenemine on konstruktiivne: õpetajale ei lisata lihtsalt kohustuslikus korras rida uusi asju (Boudreau peab silmas programmeerimist – toim.), mida teha. Selle asemel luuakse neile võimalus leida kirg ka uutes põnevates väljakutsetes, lastakse neil olla liidrid tehnoloogia integreerimises õppetöösse. Õppisime siit palju ja viime need teadmised tagasi Kanadasse,“ rääkis Boudreau.

Lisaks Tallinna Lilleküla gümnaasiumile, Pelgulinna gümnaasiumile ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusele külastas Kanada delegatsioon ka Skype’i, Eesti Infotehnoloogia – ja Telekommunikatsiooni Liitu jt. Programmi pani kokku Kanada saatkond. Edasi läheb delegatsioon veel sel nädalal Soome.

DSC_0005.JPG

Lilleküla gümnaasiumi 11. klassi neiud filmitegijale oma tunni tegevustest jutustamas.

DSC_0006.JPG

12. klassi inglise keele tunnis said õpilased seekord kuulda Kanada inglise keelt.

Tekst ja fotod: Merje Pors.

Samal teemal: