Õpilasakadeemia projektijuhi Kadri Eisenschmidtiga vestlevad TLÜ uudiskirjas antropoloogiatudeng Diana (19), psühholoogiatudeng Gerttu (19) ja sotsioloogiatudeng Kertrud (19).

Kas Õpilasakadeemia aitas erialavaliku langetamisele kaasa?
D: Osalesin Õpilasakadeemias sotsiaal- ja kultuurantropoloogia kursusel. Mul on alati olnud kultuuriline huvi. Alguses ma ei teadnud, et selline eriala on olemas. Lugesin paljude erinevate erialade tutvustusi. Antropoloogia kirjeldus vastas täpselt sellele, mida ma otsinud olin. Siis tuli ka Õpilasakadeemiasse selleteemaline kursus. Sealt sain kinnitust, et see tõesti meeldib mulle. Praegu olen valikuga rahul.
G: Minul oli ka psühholoogia vastu huvi juba ammu olemas. Õpilasakadeemia kursus ainult süvendas seda. Olin kohe kindel, et tahan seda eriala õppida. Praegu olen väga rahul. Naudin aktiivset elu (Gerttu kuulub ka psühholoogia instituudi üliõpilasnõukogusse- toim).
K: Mina olin sotsioloogia ja antropoloogia vahepeal. Kevadel käisin antropoloogia kursusel. Lõpuks valisin ikkagi erialaks sotsioloogia, sest see tundus mulle konkreetsem. Ega esimese perioodiga päris sotti ei saa, aga siiani tundub küll huvitav.

Kas tunnete praegu, võrdlemisi värskete tudengitena, et Õpilasakadeemiast on teile tudengiellu kohanemisel abi olnud?
G: Jah, on ikka. Õpilasakadeemia rakenduspsühholoogia kursus kattis päris palju I kursuse teemasid. Tunnen, et mul on selle võrra lihtsam õpitavat materjali omandada. Saan sellest paremini aru.
K: Õpilasakadeemia aitas Tallinna ülikooli mulle kodusemaks muuta. Tundsin end sisse astudes koduselt ja mul kergem siin liigelda ka.
D: Mina tundsin, et suudan ülikoolis teha teadlikumaid valikuid. Mul oli näiteks kergem endale aineid valida. Mõne õppejõu nimi oli juba tuttav - mäletasin, kas ta meeldis mulle või mitte ja sellevõrra oli kergem otsustada, kas tahan tema ainet võtta.
Pikemalt loe uudiskirjast.