PÜÜK koostööpäev ühendas üld- ja kutsehariduse


Avaldaja:Madli Leikop25. Märts 2014

PÜÜK 6 ehk pedagoogide ühenduste ülene koostööpäev ühendas seekord üld- ja kutsehariduse. Tartus, Tallinnas ja Kuressaares said õpetajatest õpipoisid, värsked teadmised kutsehariduses pakutavast tulid praktilisele kogemusele lisaks.

PÜÜK, mida korraldab SA Innove ESFi õpetajaprogramm, on tähelepanu all hoidnud üldhariduses päevakajalisi teemasid – uurimuslik õpe ja uurimistöö, kujundav hindamine, ettevõtlik õpetaja, loovus õpetajatöös. Seekord otsustati kutseharidusega kampa lüüa ning koostöös Tartu kutsehariduskeskuse, Kuressaare ametikooli ja Tallinna teeninduskooliga tutvustada õpetajatele, missugune on tänapäevane kutseõpe, kas ja missugused probleemid on üld- ja kutseõppes sarnased.

Sisukatele ettekannetele lisaks oodati seekord ilmselt väga ka töötubasid, mis kõik põhinesid ühe või teise kooli erialadele. Nii sai Tartus kätt proovida kondiitri, juuksuri ja nutikate õpivahendite töötoas, nõu sai ka karjäärivaliku asjus.

Tartu kutsehariduskeskuse direktor Andrus Mõttus tutvustas kokkutulnuile lähemalt nii oma kooli kui Eesti kutsehariduse seisu üldisemalt. Eestis on praegu 29 riigikutsekooli, kolm munitsipaal- ja üheksa erakutseõppeasutust, kuues rakenduskõrgkoolis on kutsehariduse moodulid või õppekavad sees. „Mis praegu toimub üldhariduses ehk koolivõrgustiku reform – see on kutsehariduses tehtud. Ei saa öelda, et oleme probleemidest vabad. Kui kutseharidust reformiti, siis rehkendati umbes 30 000-se õpilaste arvuga. Täna teame, et kutsehariduses õppijate arv võib lähema kümne aasta jooksul langeda 20 000 peale. See tähendab, et koolivõrku tuleb uuesti reformima hakata,“ rääkis Andrus Mõttus.

Eestis läheb põhikooli lõpetajatest 28% edasi õppima kutseharidusse, seda on vähe. Euroopa keskmine on 50%, Soomes kuni 60%. „Meil on veel paljuski kinni nõukaaegses suhtumises ehk ikkagi on meie koolidel „supikate“ maitse juures,“ oli Andrus Mõttus oma selgitustes otsekohene. „Selline müüt käib ringi, et kutsekoolis ei pea õppima: kohale tuled, saad kolme; räägid midagi, saad nelja; tead midagi, saad viie. Müüdid ei pea paika,“ kinnitas koolijuht.

Ta tõdes, et õppijate vanus kutsehariduses kasvab. Teine trend on see, et kutseharidusse tullakse järjest kõrgema haridusega: kasvab gümnasistide osakaal, rohkem on kõrgharidusega õppijaid. Miks? Leitakse, et kutseharidus on praktiline. „Neist, kellel on hea pea ja kuldsed käed ja kes neid koos tahaksid rakendada, tekib Eestimaal järjest suurem defitsiit. Oskustöölisi, peaspetsialiste, tootmisjuhte otsi tikutulega taga,“ ütles Mõttus.

Tartu kutsehariduskeskust võib pidada meie kutseõppe lipulaevaks – 3500 õppijat tasemeõppes, 2000 kuni 2500 täiendkoolituses ehk täiskasvanute koolituses, 400 õppijat eelkutseõppes. Koolis on 350 töötajat, neist õpetajaid 198. Erialasid, mida õppida, on ligi 60. „Meil on siiamaani paljudel erialadel korralikud konkursid – autotehniku, juuksuri erialale näiteks,“ sõnas Andrus Mõttus. Ta pani õpetajatele südamele, et nad õpilastele kinnitaksid: kutseõpe tähendab tõsist õppimist, pole mõtet minna kutsekooli lootuses, et seal saan kergemini läbi.

IMG_2135.JPG

Puidutöökoda Tartu KHK-s.

Tartu kutsehariduskeskuse täiskasvanute karjääri- ja õppenõustaja Ene Raid tutvustas, miks ja millal pöörduvad töötavad inimesed karjäärinõustaja poole. „Kõige rohkem on käinud minu juures inimesi vanuses 35 kuni 54 eluaastat. Kõige noorem oli 16-aastane, kõige vanem 65. Rohkem on naisi, mehed eelistavad individuaalnõustamist. Kõige rohkem on kõrgharidusega, vähem kutseharidusega inimesi, kõige vähem käib nõustamisel kesk- ja põhiharidusega inimesi, keda tegelikult tuleks enim aidata,“ rääkis Ene Raid.

Nõustamine tähendab motivatsiooni toetamist, aktiivsuse ärgitamist. „Oluline on, et inimene harjuks enda üle mõtlema. Julgustada tuleb rohkem kui arvasin. Teadlikkus iseendast on täiskasvanute puhul kehv, ei teata oma tugevusi, pigem läheb jutt sellele, milles ollakse kehv,“ rääkis Ene Raid. Ta rõhutas õpetajatele esinedes, et just õppimise kaudu saab õpilasi õpetada ennast analüüsima, oma tugevaid külgi leidma.

Psühholoog-koolitaja Tiia Lister andis õpetajatele ülevaate kõige olulisemast, mida poiste puhul arvestada, et nad saaksid hästi õppida ja käituda.

IMG_2124.JPG

Tiia Lister on südameasjaks võtnud poiste hea käekäigu koolis. Poiste suur väljalangevus nii üldhariduskoolist kui kutseõppest teeb muret. 

Ringkäik Tartu kutsehariduskeskuses andis aimu, kui head ning tänapäevased on koolis õpitingimused. Ja hiljem juuksuri töötoas tõdeti, et erialaõpingud pole tõesti mütsiga löömiseks: ainuüksi patsipunumistehnikal põhinevaid soenguid on kümneid variante. Ja selle soengu eest, mille loo autor suutis mannekeenile meisterda, oleks päris klient raha ilmselt tagasi nõudnud.

IMG_2129.JPG

IMG_2141.JPG

IMG_2147.JPG

Ülemisel pildid on õpetajad ringkäiguga jõudnud töökotta, kus õpivad tulevased ehitusmeistrid. Keskmisel ja alumisel pildil on hetked töötubadest: õpime juuksuriks ja teeme tordiroose. 

Pedagoogide ühenduste üleste koostööpäevade eesmärk on luua aktiviseeriv ja koostöine õpikeskkond, mis suurendab ühenduste ühtekuuluvustunnet, annab teavet aktiivselt tegutsevatest pedagoogide ühendustest, toetab õpetaja professionaalset arengut. PÜÜKide toimumist toetab ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

 

Harno logo