EMTst oli koguni kuus ja Elionist kolm töötajat. "„Reaalainetega edukaks“ algatuse raames suundusin kooli esimest korda, ehkki tegelikult olen õpetajaks õppinud," rääkis Annika Silde EMTst. Silde rääkis oma tööst ja tegi rühmatöö teemal, milline on õpilaste unelmate töö. Noorte ootused läksid suuresti kokku sellega, mida IT sektor pakub. Paindlik töö oli üks tähtsamaid väärtusi, mida noored unistuste töö puhul välja tõid ja see on levinud ka IT valdkonnas. "Ehkki mulle meeldib laste ees olla, on külalisõpetajana klassi ette astumine päris korralik enese proovilepanek. Aga hästi põnev on lastelt kuulda, kuidas nad mõtlevad,“ märkis Annika Silde.

Maia Karro (EMT) tunniteemaks oli suhtlusvõrgustik, piltide ülespanek jms. „See, kuidas nad kuulasid ja tähele panid, oli vahva!“ kommenteeris Maia. „Tegin ka katse, milles palusin lastel reastada kaasasolnud telefonide mudelid vanuse järgi. Kümne sekundiga said nad pingerea paika!“

Maia Karro tegi tunnis katse, kus palus telefonid vanuse alusel reastada.

ITLi projektijuht Doris Põld tunnustas noori, et nad mõtlevad hästi kaasa. „Viiendas klassis tundi andes kohtab ka vahvat ahhaa-efekti,“ märkis Doris ja lisas, et noorte poolt välja pakutud näited ametitest - IT aretaja ja IT leiutaja - tegelikult nii valed ei olegi, kuna tarkvaraarendajad just süsteemide arendamise ja leiutamisega tegelevadki.

EMT esindaja Jüri Kriisemann, kelle tunni teemaks oli mobiilne elu, aitas lastel üles leida nende vibratsioonikeskused. „Panin nad ümisema,“ muigab ta. Pärast tehti üheskoos hariduseäppe: lahendused, kuidas õpetajale kirju saata ning kuidas kodus haigena olles tundi vaadata. Noorte ideed olid lõbusad: noormehed tegid otsingumootiriäpi, tüdrukud poodlemisäpi. "Tunnis rääkisin ka ohtudest, et lapsed ei liialdaks kõige sellega, mida tehnika levik kaasa toob," lisas ta. Külalisõpetajana koolis tundi andes ongi oluline sotsiaalse vastutuse pool. „Kaasaegsed haigused on näiteks momofoobia ehk paanika, mis tekib, kui unustatakse mobiiltelefon kaasa võtta. Ka silmaarstid väidavad, et nutiseadmete rohkuse tõttu on inimeste kaugele nägemise võime kahanema hakanud,“ tõdes Kriisemann.

Jüri Kriisemann aitas lastel üles leida nende vibratsioonikeskused.

32. keskkooli õpetajad, kelle tundides IKT valdkonna inimesed käisid, märkisid, et lastel oli väga huvitav ning külalisõpetajate tunnid mõjuvad alati väga värskendavalt. Kui ainekavad võimaldaksid, siis sooviksid õpetajad veel rohkem külalisõpetajaid oma tundidesse kaasata. Suureks väärtuseks on aga see, kui külalisõpetajatena koolidesse tagasi suundudes tuuakse välja praktilised seosed oma tööeluga ning rõhutatakse, miks õppimine tegelikult noore enda tulevikku ilmas pidades on oluline. Igapäevaelus kipub see õpilastel tihti ununema.

„Reaalainetega edukaks“ nädal kestab veel ja ITLi liikmed käivad koolides aktiivselt tunde andmas ka veel järgnevatel nädalatel. Kokku on plaanis anda vähemalt 100 tundi üle Eesti. Projekti “Reaalainetega edukaks” tegevusi viiakse ellu „Eesti info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kõrghariduse ning  teadus- ja arendustegevuse riikliku programmi 2011-2015 (IKTP) rakendusprogrammi“ raames. Tegevuste elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. „Reaalainetega edukaks“ on osa üle-euroopalisest kampaaniast „E-oskused tööhõives 2014“, mille eesmärgiks on tõsta kodanike teadlikkust tööalaste e-oskuste täiendamise vajadusest.

ITLi projektijuht Doris Põld tundis heameelt, et õpilased mõtlesid tunnis usinalt kaasa.

Tundi andis ka EMT juht Valdo Kalm.
Fotod ja tekst: ITL

Samal teemal:

• IT valdkonna spetsialistid annavad tunde koolides üle Eesti