Läänemere projekt ühendab looduse uurimise IKT-ga


Avaldaja:Urmas Tokko28. Aprill 2014

Läänemere projekt ehk Baltic Sea Project (BSP) on rahvusvaheline koolide võrgustik, mis tegutseb parema keskkonnaseisundi saavutamise nimel. Koolielu küsimustele vastas BSP rahvusvaheline koordinaator aastatel 2012- 2013, Kersti Sõgel.

Projekti raames tegeletakse keskkonnaprobleemide uurimise ning nendele lahenduste otsimisega. Läänemere projekt algatati 1989. aastal UNESCO Soome rahvusliku komitee poolt ning kuulub UNESCO ASP (Associated Schools Project) projektide hulka. Selles osaleb ligi 200 kooli nii rannikualadelt kui sisemaadelt. Projektis on kaheksa erinevat programmi:

  1. Vee kvaliteet (Water Quality in the Baltic Sea)
  2. Jõed (Rivers)
  3. Rannikuvaatlused (Coastwatch)
  4. Õhu kvaliteet (Air Quality)
  5. Fenoloogilised vaatlused (Phenological Studies)
  6. Linnuvaatlused (Bird Ecology)
  7. Keskkonna ajalugu (Environmental History)
  8. Keskkonnaalased mõõtmised (Environmental Measurements)

Eestis koordineerib BSP tegevust Tartu Keskkonnahariduse Keskus ning selles osaleb aktiivselt umbes 30 kooli. Ajapikku on õpilaste abiga kogunenud suur hulk väärtuslikke vaatlusandmeid.

Koolielu küsimustele oli valmis vastama Läänemere projekti rahvusvaheline koordinaator aastatel 2012- 2013, Tartu Keskkonnahariduse Keskuse projektide arendusjuht Kersti Sõgel.

Kersti, Sinu endise bioloogiaõpetajana ma kõigepealt kiidan Sind tubli töö eest, teen ettepaneku suhelda siingi sina-vormis ning palun meenutada oma gümnaasiumiaega. Kas Tamme gümnaasiumis õppides oli Sul aimu, mis on Läänemere projekt (BSP)?

Piinlik tunnistada, kuid keskkooli õpingutest ei meenu otsest seost Läänemere projektiga. Panen aga selle õpetaja süüks, kes tegi nii palju teisi põnevaid projekte (nt Tyybel) ja praktikume, et ehk ei jagunud selle teema jaoks silmi. Küll aga oli juba kooliajal meri minu jaoks midagi suurt ja vägevat, mis andis jõudu ja aitas mõtetel selgineda. See tunne on jäänud tänaseni, kuid nüüd on lisandunud vajadus ka omalt poolt midagi ära teha.

Kersti teel Saaremaa poole 

Kersti teel Saaremaale.

Kuidas jõudsid BSPga tegelemise juurde?

Kui ma Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse 2004. aastal tööle tulin, tundus Läänemere projekt mulle mitmekülgse võimalusena rikastada koolielu ning reisida. Kuna mul endal õpilaste gruppi ei olnud, siis ei näinud ma ka võimalust aktiivselt projektis osaleda. Vahepeal tegelesin loodus- ja keskkonnainfopunkti ning rahvusvaheliste projektide arendamisega. Ma usun kaasamisse ja sellesse, et teadmised on olemas neis inimestes, kes on kohal. Kui juhataja pakkus mulle võimalust asuda koordineerima üht tõeliselt suure kogemuste pagasiga projekti, kaalusin pikalt. Projekt vajas suuri muutusi. Kahe aasta jooksul, mil projekti juhtisin, jõudsin nii mõndagi käivitada. Kuid viljad on veel väiksed ning vajavad kasvuaega ja head hoolt. Usun, et Gedy Siimenson, uus BSP koordinaator, on hoidja ja kasvataja Läänemere projektile.

Olen ka ise õpetajana suunanud õpilasi mõnele BSP konverentsile või õppepäevale ning käinud mitmetel huvitavatel ja õpetlikel täiendkoolitustel BSP raames nii kodu- kui välismaal. Mulle jäi toona mulje, et kõige aktiivsemad riigid selles projektis on Eesti, Läti, Soome, Rootsi ja Taani. Kas Sulle on teada midagi, mis sellist arvamust kinnitaks või kummutaks?

Kuna Läänemere projektil on pikk ajalugu - sel aastal täitub 25 aastat projekti käivitamisest, siis näen, et riikide aktiivsus on ajas muutuv. Nii nagu elus ikka. Projektil on alt üles juhtimisstiil ning kui keegi projekti rahvusvahelisest meeskonnast tunneb, et tal on sõnum, saab ta ka korraldada laagri, koolituse, konkursi. Igaühel on võimalus tegutseda ja luua muutusi. Hetkel on kindlasti aktiivsem Eesti, sest meie kanda on ka üldine koordineerimine. Samas on suurte rahvusvaheliste laagrite korraldamisel aastaid olnud aktiivne Taani. Ka sel sügisel korraldavad nad Saksamaal laagri, kuhu on oodatud BSP koolide esindajad. Soome kannab juba 21 aastat rahvusvahelise laagri korraldamise traditsiooni, kus õpilased lisaks Läänemere uurimisele saavad külastada nii tuumaenergiajaama kui tuulegeneraatorit. Kohalike koolituste ja konverentside korraldamisel on väga aktiivsed ka Leedu ja Läti. Internetikonverentse veab juba aastaid Saksamaa.

Kersti koos õpetajatest ja õpilastest mõttekaaslastega Saksamaal BSP laagris 2013 

BSP rahvusvaheline laager 2013. aastal.

Kas BSP raames Eestis toimuv on kuidagi erinev teistes Läänemere-äärsetes riikides toimuvast? Palun loetle Koolielu lugejale BSP peamised tegevused.

Suures plaanis on meil kõigil üks eesmärk - märgata muutusi Läänemeres ja tegutseda nii, et Läänemere seisund paraneks. Samas on see paras väljakutse, kuna riikide haridussüsteemid on väga erinevad ning meetodid, mida koolides kasutatakse, lähtuvad ju ikka õpetajast. Selgelt on näha, et üldises plaanis Eesti, Läti ja Leedu õpetajad eelistavad teistsuguseid meetodeid kui Taani ja Rootsi õpetajad. See on väga põnev, kui rahvusvahelisel õpetajatekoolitusel kohtuvad inimesed, kes tutvustavad oma häid meetodeid ning teiste riikide esindajad leiavad enda jaoks midagi väärtuslikku ja arendavat.

Lisaks õpetajate seminaridele toimuvad veel rahvusvahelised ja kohalikud laagrid ning konverentsid. Osaleda saab loodusvaatlusprogrammides, mida Sa eespool juba mainisid. Loodame, et lähiajal saavad programmid kättesaadavaks ka internetis ning tahvelarvutites. Lisaks kasvab BSP võrgustikust sageli välja sõpruskoole, kellega on hea teha noortevahetust. See on oluline, et huvi korral on võrgustikus olemas usaldusväärsed koolid, kes teavad, mida tähendab koostöö.

Kui peaksid veenma õpilasi BSP-ga liituma, siis mida esile tooksid? Miks üks õpilane peaks oma niigi nappi vaba aega sellele kulutama?

See on võimalus näha maailma laiemalt. Kohtuda inimestega, kes teevad oma tööd sellepärast, et neile see meeldib. Saada innustust ja kohtuda aktiivsete õpilastega üle Eesti ning teistest Läänemereäärsetest riikidest.

Küsisin sama asja paari õpilase käest ja siin on mõned vastused:
Epp: Kõik õppetöö ja hariv osa on tehtud huvitavaks ja kaasahaaravaks. Saadki nautida täielikult loodust. Loodusvaatlustel oli alati väga põnev osaleda, sest näed ära alati iga pisikese muutuse.

Marcus: Siin saada teada, mis on Läänemere tähtsus meile ja neile, kes seal elavad ja kasvavad ning selle uurimine on jubedalt lahe.

Georg: Et saada oma merest rohkem teada. Et osata seda rohkem hoida.

Saksamaal BSP rahvusvahelises laagris 2013

Kersti BSP laagris Saksamaal.

Läänemereprojekt on vist natuke idealistlik – hariduse kaudu loodetakse „maailma parandada“, keskkonnaseisundit paremaks muuta, looduse kahjustamist vähendada jne. Teades, et igasugusel (inim)tegevusel on teatud keskkonnamõju, küsin, et kas Sa ise siiralt usud, et parem keskkonnaseisund on saavutatav ja et projektitööga (väljaanded, laborivahendite tootmine, seminaride läbiviimine, transport jms) kaasneva mõju loodusele korvab hilisem säästlikum tegutsemine?

Usun, et iga mõte ja tegu mõjutab ja muudab. Alati on lihtsam mitte midagi teha - siis ei pea näiliselt ka vastutama. Samas on ka mitte midagi tegemine otsus, mille tagajärgedega tuleb leppida. Alati on tegudel palju erinevaid külgi ja vaatenurki. Kasutan päris palju aega kaalumiseks, kuid samas tuleb ühel hetkel teha otsus. Kuigi sooviksin, ei ole alati kõik asjad tasakaalus. Projektitöö annab märku ja suunab mõtlema. Loomulikult teeb igaüks oma otsused ise. Mõistlik ja mõttetu on iga inimese jaoks erinev.

Usun, et parem keskkonnaseisund on saavutatav. Kui me räägime Läänemere kontekstis, siis juba on näha osa ohustatud liikide arvukuse taastumist ning vähenenud on lämmastiku ja fosfori hulk Läänemeres.

Mis on peamine, mida BSP õpilastes muuta, kujundada või arendada soovib? Kuidas olla kindel, et noored lihtsalt seltskonna ja lõbu pärast projektis ei osale?

BSP ei soovi muuta inimesi, vaid neid mõtlema panna. Muutused saavad tulla vaid siis, kui inimene ise seda soovib. BSP pakub võimalusi kujundada oma väärtushinnanguid ja maailmapilti. Kui on teadmisi, siis saab teha oma igapäevases elus laiapõhjalisemaid otsuseid, mis avaldavad mõju suures plaanis. Ma arvan, et osaleda võib ka seltskonna ja lõbu pärast: need on kindlasti olulised komponendid nii õppimisel kui elamisel. Kui sa tunned inimestest rõõmu, siis see pigem motiveerib osalema ja tegutsema. Oluline on kaasamine läbi tegevuste ja teadmiste.

Tehnoloogia tundub puhtale loodusele ja loodushoiule suisa vastanduvat: kõik klõbistavad erinevate digivahenditega, neid vahetatakse sageli, mõtlemata jäätmekäitlusele. Mõnikord pannakse metsaski klapid pähe, GPSi abita ei leita soos enam õiget koduteed, isegi marjakorjamiskombainid on suures saagiahnuses abiks. Kas tehnoloogia ja loodushoid on metsikut loodust armastavale inimesele süümepiinadeta seostatav?

Mõlemad mõisted, nii tehnoloogia kui loodushoid, on minu jaoks väga avarad. Maailm ju suundub järjest enam seda rada, et kavalate tehnoloogiliste lahendustega püütakse leida võimalusi, kuidas minimaalsete ressurssidega toota maksimaalne tulem. Seega näen mina tehnoloogiate arengus kindlasti ka võimalust loodushoiuks. Samas on alati kõigel mitu külge. Paljud tehnoloogilised saavutused on oma tootmisprotsessilt ju väga suure ökoloogilise jalajäljega. Usun, et kui on tehtud otsus seadmed soetada, siis on mõistlik neid kasutada vastavalt vajadusele ja leida neile erinevaid rakendusi, et kasutusiga maksimeerida.

Läänemere projekt käib ajaga sammu. Milliseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võlusid kasutate?

Toon mõned näited:

  • juba aastaid on toimunud rahvusvaheline internetikonverents AGENDA 21 NOW!;
  • loomisel on veebikeskkond vaatlusandmete sisestamiseks (Walk&Learn, Marko Peterson);
  • toimub veebiviktoriin koolidele;
  • BSP juhid ja osalejad kasutavad omavahel suhtlemiseks ja materjalide jagamiseks näiteks Google Drive'i, Skype'i jm;
  • kasutatakse virtuaalseid määrajaid ja nutitelefonide vastavaid rakendusi, tahvelarvuteid õppeks looduses.

Millised tehnoloogilised mõõtmis- jm vahendid projektitööga seoses veel kasutusel on, oled ju üksjagu ringi rännanud?

Nagu teada, on suund järjest enam teadus- ja uurimuslikule õppele. Taanis tehakse palju koostööd teaduslaboritega ning väga olulisel kohal on teaduslike meetodite kasutamine. Huvitavaks näiteks on ka meie lõunanaabrid Lätis, kus oli suur pilootprojekt, mille käigus varustati 50 kooli erinevate arvutiga ühenduvate sensorite, pH meetrite, digitaalsete mikroskoopidega. Peale seda otsustati varustada veel 259 kooli sarnase tehnikaga. Nüüd järgmine aste on varustada sellise tehnikaga ka algkoolid. Kõik bioloogia, keemia, füüsika ja matemaatika õpetajad on läbinud 72-tunnise koolituse, mis sisaldab nelja põhilist plokki: õpilaste teadusuuringud, IKT õppimis- ja õpetamisprotsessides, õpetamise ja õppimise meetodid, üldised juhtnöörid. Kõige selle eesmärgiks on suurenda õpilaste teaduslikke uurimisoskusi.

Ehk meenuvad Sulle ka suurimad IKT kasutuse õnnestumised ja ebaõnnestumised BSP-tööga seoses?

Saksamaa eestvedamisel toimub väga menukas veebikonverents, Taani õpetajad teevad edukalt Facebooki kogukondade kaudu õppetööd. Samas pole Taani ja Saksamaa õpetajad olnud eriti huvitatud veebiviktoriinist: nende õpilastele ei meeldi teadmistes võistelda. Eesti, Läti ja Leedu õpilased osalesid selles aga väga aktiivselt.

Millised on BSP edasised plaanid IKT võimaluste kasutamisel? Võid siin ka unistada!

Loodusvaatluste rakendus on mõte, mida tahame koos erinevate riikide ülikoolidega arendada. Soovime, et vaatlustel kogutud info jookseks kokku andmebaasi ning oleks kergesti õpilaste ja õpetajate poolt kasutatav. Unelmaks on interaktiivse kaardi loomine, kus näeb, mis riigis ja mida uuritakse ning mis kool ja kus kohas parajasti tegutseb.

Lõpetuseks leiad ehk mõne BSP-tööga seotud ereda, õpetliku, Sind või kedagi teist tugevasti mõjutanud seiga, millest siin jutustada…

Mulle kohe meenub üks juhtum BSP Eesti kokkutulekult, kus meil oli asjalik lektor Jaapanist, kes rääkis tsunamide ja maavärinate mõjust inimesele ja loodusele. Pärast loengut väljendas üks tütarlaps oma siirast muret, et ta ei olnud siiani mõistnud, kui ohtlik võib olla tuumaenergia. Sel hetkel tundsin, et me liigume õiges suunas.

Minu isiklikud õppetunnid on need, et tuleb võtta rikastava kogemusena rahvuste ja inimeste erinevusi ning et muutused võtavad alati oodatust rohkem aega. Juba protsessi ennast saab nautida ja väärtustada. Meil on palju vabadust, mida tahaksin õppida väärikalt kasutama.

Intervjuu viis läbi Koolielu bioloogia ainemoderaator Urmas Tokko.

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet