<?xml version='1.0'?><rss version="2.0" xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/" xmlns:georss="http://www.georss.org/georss" xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom" >
<channel>
	<title><![CDATA[Koolielu: Rakenduskõrgkoolide lõpetajad soovivad bakalaureusekraadi]]></title>
	<link>https://koolielu.ee/info/readnews/37429/rakenduskorgkoolide-lopetajad-soovivad-bakalaureusekraadi</link>
	<atom:link href="https://koolielu.ee/info/readnews/37429/rakenduskorgkoolide-lopetajad-soovivad-bakalaureusekraadi" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<description><![CDATA[]]></description>
	
	<item>
    <guid isPermaLink="true">https://koolielu.ee/info/readnews/37429/rakenduskorgkoolide-lopetajad-soovivad-bakalaureusekraadi</guid>
    <pubDate>Wed, 26 May 2010 09:48:31 +0300</pubDate>
    <link>https://koolielu.ee/info/readnews/37429/rakenduskorgkoolide-lopetajad-soovivad-bakalaureusekraadi</link>
    <title><![CDATA[Rakenduskõrgkoolide lõpetajad soovivad bakalaureusekraadi]]></title>
    <description><![CDATA[
<p>Rakenduskõrgkoolide rektorid tegid haridusministrile ettepaneku muuta õigusakte nii, et edaspidi saaksid ka rakenduskõrgharidusõppe lõpetajad bakalaureusekraadi, vahendab BNS ajalehte Postimees.</p>
<p>"Kuna kehtiva süsteemi kohaselt on bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpe nii astmetelt kui ka õpingute jätkamise juurdepääsult võrdväärsed, teevad rakenduskõrgkoolide rektorid ettepaneku anda samaväärsetel kvalifikatsioonidel ühe kõrgharidussüsteemi raames ühtse nimetusega tunnistus - bakalaureusekraad," seisis rektorite tehtud ettepanekus.</p><p>Rektorite hinnangul on eri nimetustega kvalifikatsioonide andmine eksitav ja toonud kaasa kõrgkoolilõpetajate ebavõrdse kohtlemise nii tööandjate hulgas Eestis kui ka välisriikide kõrgkoolides magistriõppesse kandideerimisel, kirjutab Postimees. </p><p>Ettepanekuga ei soovita muuta rakenduskõrgharidusõppe nimetust, olemust, orientatsiooni ega sisu, vaid nimetus "kraad" viitaks lihtsalt kõrgharidustasemele.</p><p>Rektorite nõukogu esimees, Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits ütles Postimehele, et ülikoolide bakalaureuseõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat, täpselt sama ka rakenduskõrgharidusõppes. "Erinevus on meil vaid praktika mahus - rakenduskõrgharidusõppes on rohkem praktikat," selgitas ta. Ernitsa sõnul ei eeldaks rakenduskõrghariduse omandanutele bakalaureusekraadi andmine hariduselus muud ümberkorraldust, kui tuleb eri õpete väljundid üle vaadata ja omavahel paremini haakuma panna. </p><p>Haridusminister Tõnis Lukase sõnul praegune strateegia sellist lahendust ette ei näe ning praegu antakse rakenduskõrghariduse omandanule lihtsalt diplom. "Kuid arutleda sel teemal võib," lisas minister. <br /><br /><em>Allikas: BNS, <a class="" href="http://www.postimees.ee/?id=267306" mce_href="http://www.postimees.ee/?id=267306">Postimees</a> Lisatud 26. mail 2010</em> </p>]]></description>
    <dc:creator>Kristi Semidor</dc:creator>
</item>

</channel>
</rss>