Parim kogemus on see, mis antakse praktikult praktikule, ja sellest lähtusid ka direktorid. Kohtumised Inglise kolledžis, Kadrioru saksa gümnaasiumis ja Tallinna Euroopa koolis said teoks Ida-Virumaa koolijuhtide initsiatiivil, kahepäevast koolitust „Tallinna koolikorraldus, haridusreformid ja IB õppekava“ toetas SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

Esindatud olid Sillamäe gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium, Mäetaguse põhikool, Jõhvi riigigümnaasium, Lüganuse gümnaasium, Kohtla-Järve Järve gümnaasium, Iisaku gümnaasium, Narva-Jõesuu gümnaasium jpt. Et tegu nii eesti- kui vene õppekeelega koolidega, pakkus erilist huvi just võõrkeeleõpe korraldus Tallinna koolides.

Tallinna Euroopa kooli õppetegevuse aluseks on Euroopa koolide õppekava, kus on arvestatud kõigi EL-i liikmesriikide nõudeid. Euroopa koolide eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa Liidu teenistujate lastele sõltumata sellest, millises liikmesriigis nad parajasti elavad. Täiesti teistsuguse õppekorraldusega tutvumine oli koolijuhtidele väga huvitav. Kasvõi juba seetõttu, et õpetajad on sinna kooli tööle tulnud Saksamaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Soomest, isegi Lõuna-Aafrika Vabariigist. Kahe aastaga on koolis kujunenud ühtehoidev meeskond, selged ja kindlad tööpõhimõtted.

Külalistele ütles tervitussõnad kooli õppejuht Paul Senosi. Kooli tööd tutvustas lähemalt personalijuht Aule Kink.

Tallinna Euroopa koolis õpib hetkel 130 õpilast 36 rahvusest. Ida-Virumaa koolijuhte huvitas, kuidas on nii erinevate õppekeelega õpilaste puhul keeleõpe korraldatud.

Õppetöö toimub inglise keeles (koolis ingliskeelne sektsioon, lasteaias ka prantsuskeelne sektsioon). Iga laps valib, mis on tema esimene keel, mis teine keel. Nendega õppega alustab ta kohe. „Euroopa koolina peaksime pakkuma igale lapsele tema emakeeleprogrammi, aga oleme praegu veel nii väike kool, et seda me ei suuda. Näiteks Helsingi Euroopa kool pakub veidi üle 20 emakeeleprogrammi. Meie pakume kuus,“ selgitas Aule Kink.

Emakeeleprogrammi on nädalas viis tundi – Tallinna Euroopa koolis praegu eesti, itaalia, saksa, soome, prantsuse, hispaania keel, ja nende laste teine keel on õppekavas inglise keel. Kui lapse emakeelt õppekavas ei ole, loetakse tema emakeeleks inglise keel. Teine keel peab neil olema siis kas prantsuse või saksa. „See on Euroopa koolides reegel. Kolmanda keele valikul, mis tuleb vanemates klassides, on nad vabamad,“ selgitas Aule Kink. „Rahvustest lugupidamine, keelte arendamine on Euroopa kooli toimimise alustala. Emakeeleprogrammide laiendamine on meie tulevik.“

Rahvusvaheliste koolide eripära on seegi, et seal kasvatatakse n-ö maailmakodanikke. „Ka meie kooli põhimõte on, et iga kultuur on tähtis, iga kultuur on selgelt esil. Pöörame rahvuste teemale palju tähelepanu, aga hinnangud või hoiakud selles vallas puuduvad, need peavad meie koolis puuduma,“ selgitas Aule Kink. „Maailm on eripalgeline, aga õpetaja ei anna hinnanguid, ta kirjeldab olukordi ja aitab lastel neid mõtestada.“

Väga tore oli tundide külastus. Klassid on väikesed, õpetaja jõuab tunnis iga õpilaseni. Esimese klassi (6-7-aastased) matemaatikatund oli mänguline, tunni pikkus 30 minutit, tegevused vaheldusid kiiresti (töövihiku täitmine, pallimäng liitmisega, äraarvamismäng jpm). Samas olid tunni reeglid lastel selged ja neid järgiti.

Ida-Virumaa koolijuhtide külaskäik Tallinna koolidesse lõppeski aruteluga nähtu ja kuuldu üle, küsimusi jätkus kauemaks.

Fotod: Tallinna Euroopa kool. 

Samal teemal:

Tallinna Euroopa kool alustab ühtehoidva meeskonnana