Kas õppekäigu ettevõttesse lepib kokku karjäärinõustaja või majandusõpetaja, pole oluline, peamine, et need toimuksid. Ja õppekäigud ettevõtetesse on vajalikud, et lapsed-noored sõna otseses mõttes näeksid, kuidas tööd tehakse. Muidugi näeb seda ka vanemate pealt või vähemalt, kuidas õpetaja koolis töötab. Aga mida teeb insener, laborant, keevitaja või lukksepp, kuidas näeb välja müügimehe tööpäev või kui keeruline on korstnapühkija amet? Linnades pole õppekäikudega suuri probleeme, aga kui väikevallas ei olegi ühtegi ettevõtet? Või kui takistuseks saab transport?

Nendele küsimustele juhtisid tähelepanu esinejad, kelle igapäevatöö on seotud karjääri- ja ettevõtlusõppega. Ei puudunud ka ettevõtja vaade: ASi Tallinna Vesi veepuhastusjaam võtab õpilasgruppe pidevalt vastu, uudistamas käib palju lasteaiarühmi. Töö noortega on teadlik, esiteks tuleb õpetada vett säästlikult kasutama ja teiseks võib õppekäigust tekkida huvi tulevase elukutse vastu.

Ka Äripäev tegeleb noortega kindlal eesmärgil: et suurendada lugejahuvi ja laiendada tulevaste ajakirjanike kasvulava.

Ettevõtlikkuspädevus on uues riiklikus õppekavas üks kaheksast üldpädevusest. Kooli õppekavas peab olema kirjas, kuidas õpilased selle pädevuse saavutavad. Tunniplaanis võib olla majandus- või ettevõtlustund, aga ettevõtlikkust saab arendada pigem väljaspool tundi. Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik sõnas oma ettekandes „Mida saab kool teha üldpädevuste arendamiseks“, et kooli õppekava peab olema avatud kõigile huvigruppidele. See ei tähenda, et ettevõtja sammub kooli nõudmisega panna tunniplaani see ja see valikaine, aga huvigrupid peavad teadma, mida koolis õpetatakse ning mis tulemuseni jõutakse.

Rakvere Gümnaasiumi õpetaja Marje Kuslap tõi kuulajateni õpilaste arvamused õppekäikudest ja ettevõtlikkuse õpetamisest koolis, samuti õppekäigu ettevalmistamise praktilise poole. „Klassis räägitu peaks saama kinnitust ettevõtte külastuse käigus. Õppekäigud on karjääriõppe oluline osa. Õppekäik peab olema eesmärgipärane, hea vahend on siin töölehed. Ettevõte peab teadma, mis eesmärgil soovime külla minna, ja pärast tuleb vastuvõtjale anda tagasisidet, kuidas õppekäik läks,“ loetles Marje Kuslap mõningaid punkte. Õpilased suhtuvad ettevõtete külastustesse positiivselt, nad hindavad, et see toob teooria õppimisse vaheldust.

Esineb Ants Sild. 

Baltic Computer Systems´i  juhataja Ants Sild kõneles, miks on ettevõtjatel oluline panustada järelkasvu. „Ainult haridus on see, mis annab ettevõtetele järelkasvu. Haridus on ettevõtetele kriitiline teema,“ lausus ta. „Inimeste võimekus, teadmised ja oskused on A ja O, sest kust mujalt see lisaväärtus sünnib. Me kas teeme midagi täiesti uut moodi või kasutame efektiivsemaid töövõtteid. Mõlemad eeldavad paremate oskustega töötajaid, paremat analüüsivõimet, probleemilahendusoskust. Kõige olulisem küsimus Eesti arengus on haridus. Seda on tööandjad selgelt tunnetanud, nad tahavad haridussüsteemi panustada. Küsimus ei ole nende jaoks miks?, vaid kuidas?. Meil on priima teadmistepõhine haridus, loeme ja arvutame ilusti, kui läheb eluliste probleemide lahendamiseks, oleme kehvad. Mida eesmärgistame, seda saame. Aeg on muutusi teha,“ ütles Ants Sild.

Ühisseminari lõpetas arutelupaneel „Kes viib kokku kooli ja ettevõtte?“. Ühest vastust küsimusele ei leitud, küll rõhutasid osalenud taas koostöö vajalikkust.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja võrgustiku "Unistused ellu!" ja SA Innove ühisseminar "Õppekäik ettevõttesse - karjääri- ja ettevõtlusõppe lõiming" toimus 2. detsembril Tallinnas. "Unistused ellu!" on ettevõtete koostöövõrgustik, kus osalejad panustavad ise sellesse, et Eestis oleks rohkem ettevõtlikke lapsi ja noori. Võrgustikus on 172 liiget – väikeettevõtted, keskmised ja suurettevõtted, riigi- ja ametiasutused.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Kaheksa Eesti kõrgkooli seavad sihid ettevõtlikkuse arendamiseks hariduses
• Algab ENTRUMi viies hooaeg
• Valminud on ettevõtlusõppe valikainekava põhikoolile
• Ettevõtted koolile lähemale