Mõned kutsuvad tänapäeva õpilasi „digitaalseteks põliselanikeks“, aga ka „hajameelseks generatsiooniks“. On selge, et mõlemad on rohkem kui lihtsalt sildid, viidates konfliktile, mida hariduses olijad – õpetajad, lapsevanemad ja isegi õpilased -  klassiruumis tehnoloogia kasutamise suhtes võivad tunda.

Nendele haridustöötajatele, kes avasüli uusi tehnoloogiaid vastu võtavad, pakuvad digitaalsed seadmed võimsat tööriista, et luua kaasahaarav ja individuaalne hariduskogemus. Nendele, kes on kõhklevad, tunduvad digivahendid vaid kiire teena Instagram’i ja Facebooki, mis õppetöö tõhustamise asemel seda segavad. Üks asi on selge – digitaalne tehnoloogia klassiruumis on üha laialdasem, seda nii kooli poolt pakutavate võimaluste kui ka õpilaste endi kaasa võetud nutiseadmete näol. Seega peab küsimuse asemel, kas peaksime laskma digivahendeid klassiruumi, peaks küsimuse püstitama hoopis nii - nüüd kus digiseadmed kohal on, siis kuidas vältida seda, et nad tunni segajaks muutuksid.

1. Mitme tegevuse korraga tegemise müüt

Mitme tegevuse korraga tegemise puhul ei võimalda see ühelegi neist korralikult keskenduda. Kui digivahendid klassiruumis tekitavad sama probleemi, siis on kõige õigem ka õpilaste tähelepanu sellele juhtida ning tunnis keskendumisest rääkida. Kõige parem on teha seda aktiivse õppimise kaudu, lastes õpilastel teha nt horisontaalse joone testi (vaata ingliskeelseid instruktsioone siit) või humoorikamas võtmes videot näidata, mis selgitab hästi seda, kuidas enamik inimesi suudab korraga vaid ühele asjale keskenduda (vaata ingliskeelset videot siit). 

2. Kirjuta nagu nad loevad

Internetis loeme me teistsugust teksti kui trükitud raamatutest, lehtedelt jm. Internetis lugejad skännivad teksti ja süvenevad vaid siis, kui miski tähelepanu äratab. Seepärast peaks ka töölehtede jm paberkandjal materjali ettevalmistamisel arvestama sellega – kindlasti on vaja edasi anda ka kompleksseid teadmisi, kuid seda saab teha teksti lühemateks lõikudeks jaotamisega ning oluliste märksõnade välja toomisega. Võimalus on ka teksti alguses märksõnadena teksti kokkuvõtte teha, et õpilane teaks juba, millele edaspidi keskenduda. Ka illustratsioonide kaasamine on kasulik, sest tänapäeva õppijatele muutub visuaal aina olulisemaks. Kõige enam tähelepanu köidab multimeedia kasutamise kogemus.

3. Kasuta digivahendeid, et innustada õppima

Kõik teavad seda, et olemas on erinevad õppimisstiilid, kuid vähem on neid, kes teavad, et jaotuse saab teha ka tähelepanu hajutamise stiilide järgi. Õpilaste „digitaalsed tähelepanu hajutajad“ erinevad märkimisväärselt, näiteks võivad osad sotsiaalmeedias postitamise ja sõnumite saatmisega oma päevi mööda saata, samas kui teisi huvitavad vaid mängud. Nii võibki lasta aktiivsetel postitajatel terve kirjandi teksti internetis trükkida või mänguhuvilistel ise mõne mängu programmeerida. Sealjuures saab õpetaja lisada taolistesse ülesannetesse õppekavas toodud vajalikke oskusi.

4. Loo uudishimu tekitavaid võimalusi ka digiruumist väljaspool

Sellel on põhjus, miks õpilaste tähelepanu digiseadmete tõttu hajub – need on põnevad. Õpilasi saab kaasata ka projektidesse, mis on väljaspool nutiseadmeid, näiteks külalisõppejõudude kutsumine või käed-külge õppe võimaluste loomine. Samuti saab tunni läbi viia õpilaste juhendamisel, diskussioonipõhiselt jne, et asendada tavapärast loengu formaati.

Miks see kõik oluline on?

Laste ja noorte aju on dünaamiline ja digivahendid sobituvad nende mõtlemisstiiliga intuitiivselt. See on miski, mida koolid saaks ja peaks ära kasutama, samas olles teadlikud ka kitsaskohtadest, näiteks sellest, et õpilased võivad liigselt harjuda pideva stimulatsiooniga ega suuda enam keskenduda madalama stimulatsiooni tasemega ülesannetele.

Loe pikemalt siit.

Refereeritud haridusportaalist edudemic.com.