Tallinnasse Energia Avastuskeskusesse oli preemiate kätteandmisele tulnud hulk noori leiutajaid ja nende juhendajaid. Kuulates-vaadates noorte tutvustusi nende leiutistest, tekkis kindel tunne – Eesti ei pea muretsema, maailm kuuleb ka tulevikus siin sündinud Skype´idest, suurepärastest e-teenustest ja lihtsatest, kuid ülivajalikest toodetest. 

Eesti Teadusagentuuri korraldatud õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on arendada noortes loovust ja innovaatilist mõtlemist, suunata märkama enda ümber probleeme ja otsima neile lahendusi. Konkurss toimus kolmes vanusegrupis: 1.–4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi lapsed pidid juba mõtlema ka ideede võimalikule tehnilisele lahendusele ja 10.–12. klassi ideed pidid olema reaalselt teostatavad. Kokku saadeti konkursile 695 ideed 872 autorilt.

Kõik geniaalne on lihtne

Geniaalselt lihtne on näiteks Väike-Maarja Gümnaasiumi 1. klassi õpilase Rainis Lükki leiutis „Lihtne süüa“. Papptaldriku keskele on lõigatud auk, millest on läbi pandud plasttops. Topsis on jook ja joogikõrs ning taldriku servadele ümber topsiku saab panna toitu. Nii saab ühes käes hoida nii sööki kui jooki. Kes meist poleks hädas olnud sellega, kui väli- või püstijalaüritusel tuleb korraga taskaalus hoida nii taldrikut kui joogitopsi ja lisaks sujuvalt vestelda…

Info õpilase tervisest

Või Tallinna Reaalkooli 2. klassi tüdruku Harriet Helena Habichti idee e-kooli arendusest: „Minu tervis“. Leiutise eesmärk on teha kooli medõdede ja lastevanemate vahelist suhtlust lihtsamaks ning koondada kogu info ühte kohta. Täna kasutatakse e-kooli kooli ja lapsevanema suhtlemiseks seoses hinnete, kodutööde ja puudumistega. Senisele süsteemile võiks lisada arenduse „Minu tervis“, millele oleks neli alajaotust: terviseandmed, tervisekontroll, vaktsineerimised ja tervisesoovitused.

Koolibuss ja taaraautomaat

„Säästev taaraautomaat“ – asi, mida sooviksid kindlasti ka kõik täiskasvanud. Carin Onno
Parksepa Keskkooli 3. klassist selgitas saalisolijatele idee sündi: „Vanemad lubavad mul koju kogunenud taara poodi viia ja raha endale jätta, aga taaraautomaadist saadud tšekid pean rahaks tegema. Pangakaardile saan pangaautomaadis panna ainult paberraha, mitte münte ning nii pole mul raha võimalik koguda. Taaraautomaadis võiks olla ka pangakaardiava ja need, kes tahavad, saavad otse taarast tulnud raha kanda oma pangakaardile. Ma saan koguda kaardile palju suurema summa ja nii ei teki soovi münte raisata igasuguse ninni ja nänni peale.“

Infotehnoloogia valdkonda läks veidi keerulisem arendus nimega Buster. Äpi idee autorid on Maria Solei Järvet ja Mireena Mandel Gustav Adolfi Gümnaasiumi 7. klassist.

Tihti on koolibussi kasutavatel lastel probleem, et buss sõidab nende peatusest mööda, eriti pimedal ajal, sest juht ei näe, kas peatuses on lapsi või mitte. Selle probleemi lahendaks mobiiliäpp Buster, mis toimiks kõikides koolibussides. Bussid on varustatud mobiilsete liikumisanduritega ja ühendatud internetis asuvasse andmebaasi. Äpi kaudu saavad lapsed ennast bussi peale registreerida.

Esiteks tuleks alla laadida äpp Buster, registreerida ennast kasutajaks, märkides oma kooli ja eelistatud koolibussi liini. Teiseks tuleb sisestada oma kodu-bussipeatus, et bussijuht teaks, kus peatuda.

Bussijuhile kuvatakse tema ekraanil pidevalt infot peatustesse registreerimiste kohta. Äpp ütleb ka, mis kellaajal peab laps hiljemalt peatuses olema ning äpist on võimalik jälgida bussi liikumist reaalajas.

Leiutis, mis sai kokku garaažist leitust

Või vanemast vanuseastmest näiteks leiutis „Jää lõhkuja“, mida huvilised ka oma silmaga näha said ja mille puhul oli üsna selge, et sellele oleks turgu ka väljaspool Eestit.

„Eestimaal on see peaaegu iga-aastane probleem, sest vanades talumajades külmuvad veetorud kinni ja üles sulatada on neid tülikas. Tavaliselt külmub veetoru vundamendi või keldripõranda alt ning külmunud toru ei saa lahti võtta,“ ütles oma leiutist tutvustades Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 9. Klassi õpilane Jan Erik Konksi. „Pakun välja idee, mis on reaalselt järgi proovitud ning töötab väga hästi. Toru on võimalik sulatada isegi kuni 10 m kauguselt maa seest kiiresti ja tõhusalt.“

Leiutise pani noormees kokku põhimõttel, et garaažist leiab alati midagi. Vaja läheb peenikest voolikut ja Žiguli bensiinipumpa, sobib ka mõni muu pump, näiteks aknavedeliku pump, kuid sellel juhul on vaja ka akut, mis mootori käima paneks. Žiguli bensiinipumbal, mis on käsipump, on head otsikud ja sellega on lihtne toimetada. „Ühendasime pumba külge jäiga plastvooliku. Surusime vooliku veetorusse ja lükkasime külmunud kohani ning hakkasime käsitsi pumpama külma vett torust välja. Samal ajal tuli kuuma vett torusse kallata. Kuna külm vesi imeti alt ära, sai peale kallata kuuma vett, mis sulatas jää (vastavalt füüsikaseadusele). Jätkasime, kuni toru oli lahti sulanud. Meil läks selleks umbes 40 minutit. Õues oli samal ajal käre pakane -30 kraadi. Antud leiutis on täiesti ohutu, ei kahjusta torusid, seda võib kasutada nii plast- kui metalltorude korral. Leiutise valmistamine on odav ning kui garaažis on õiged asjad, siis ka lihtne ja kiire. Uus bensiinipump maksab umbes 10 eurot ning paar meetrit toru ka mõne euro,“ andis Jan Erik asjaliku selgituse.

Arendus, millel on juba 1500 kasutajat

Ja veel üks näide infotehnoloogia vallast, valmistehtud ja töötav lahendus – „Addie – krüptoraha aadresside lihtsustamine“. Töö autor on Kadrina Keskkooli 11. klass õpilane Andri Soone.

Krüptorahaga (levinuim on näiteks BITCOIN) suvaliste tehingute tegemisel on olulisel kohal nende aadress, mis kujutab endast 34-tähemärgi pikkust kombinatsiooni tähtedest ja numbritest, mida on väga keeruline meeles pidada. Enamasti kasutatakse lihtsustamiseks QR-koode, aga nende lugemiseks on vaja nutiseadmeid, mida sageli käepärast ei ole. Andri on loonud juba töötava veebi ADDIE, mille kaudu inimesed saavad oma krüptoraha aadresse vajadusel levitada. Addie seob raha aadressi inimese Addie kasutajanimega ja edaspidi saab vajadusel levitada ainult meeldejäävat kasutajanime. Sügisel oli Andri loodud süsteemil kasutajaid juba 1500, tänaseks kindlasti rohkem. Sarnaseid süsteeme on rohkem, aga Addie on omasuguste seas üks populaarsemaid.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel, majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo ja teisedki, kes olid noori leiutajaid tervitama tulnud, rõhutasid, kui tähtis on olla nutikas ja märgata asju, mis vajavad muutmist. Leiutamine on omane meile kõigile, aga mitte kõik ei asu reaalset lahendust välja mõtlema. Rõhutati ka kodu ja kooli tähtsust, et toetataks noorte loomingulist mõtlemist, teistmoodi lähenemist probleemilahendustele. Laste pärimistele miks? tuleb vastata!

Õpilasleiutajate riikliku konkursi preemiafond oli 25 950 eurot. Preemiad anti välja kolmes vanusekategoorias: 1.-4. klass, 5.-9. klass, 10.-12. klass. Preemiad andis pidulikul sündmusel üle president Toomas Hendrik Ilves.

I preemia vanemas vanuserühmas:

Andri Soone (Kadrina Keskkooli 11. klass) töö „Addie – krüptoraha aadresside lihtsustamine“ eest.

Vanemas vanuseastmes anti lisaks välja kaks II ja kolm III koha preemiat.

I preemia saajad keskmises vanuseastmes:

-Teodor Undrits (Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. klass / Tartu Loodusmaja) ja Madis Reemann (Tartu Kesklinna Kooli 9. klass / Tartu Loodusmaja) töö „Kiirrattalukk“ eest;
-Jan Erik Konksi (Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 9. klass) töö „Jää lõhkuja“ eest;
-Koit Reinkubjas (Ülenurme Gümnaasiumi 8. klass) töö „Kiir-teip“ eest.

Keskmises vanuseastmes anti lisaks välja neli II ja viis III koha preemiat.

I preemia saajad noorimas vanuseastmes:

-Lisette Gorjunov (Parksepa Keskkooli 3. klass) töö „Massaažirõngas“ eest;
-Rainis Lükk (Väike-Maarja Gümnaasiumi 1. klass) töö „Lihtne süüa“ eest;
-Hugo Sebastian ja Marie Simone Raudam (Tallinna Prantsuse Lütseumi 2. klass ja 1. klass) tööde „Libisemisvastane määre jalatsitele“ ja „Isiklik rannakabiin“ eest.

Noorima vanuseastme II ja III koha preemiate saajaid oli kokku 12.

Lisaks anti välja hulk eripreemiaid (USA Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Energia Avastuskeskus ja Teaduskeskus AHHAA) ning tunnustati ka noorte juhendajaid.

Õpilasleiutajate riikliku konkursi kõikide võitjate tulemused on üleval veebilehel http://www.etag.ee/teadpop/opilasleiutajate-konkurss/ 

Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi on Eesti Teadusagentuur korraldatud alates 2008. aastast. Kokku on selle aja jooksul lapsed ja noored saatnud üle 4600 idee. Igal aastal valmib põnevamatest ideedest näitus, mis rändab aastaringselt mööda koole. 2014. aasta näitust sai esmakordselt näha 11. detsembril Energia Avastuskeskuses. Lisaks on valik ideedest väljas Tallinna Teletorni Eesti tippude ekspositsioonis.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Noorte leiutajate konkurss alustab!
• Teadlaste Öö toob Tartusse noored leiutajad
• Noored leiutajad parandavad materjaliteaduse abil kooli interjööri