Koolilõuna toetust hakkavad saama ka gümnaasiumiõpilased, õppetoetuste saajate ring kõrghariduses laieneb ning toetused muutuvad kättesaadavamaks.

Üldharidus

2015. aastal tõstetakse õpetajate töötasu alammäära 12,5% - 800 eurolt 900 eurole. Iga täistööajaga töötava õpetaja ametikoha kohta antakse üldhariduskoolide pidajatele toetust 1080-eurose brutopalga maksmiseks.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud eelnõu, millega makstakse omavalitsustele ning erakoolide pidajatele koolilõuna kulude katmiseks toetust ka keskharidust omandavatele õpilaste eest. Praegu saavad koolilõuna toetust põhikooli ning kutsekeskhariduse tasemel õppurid. Koolilõunatoetuse suurenemine puudutab rohkem kui 22 000 gümnasisti ning aitab parandada perede toimetulekut.

Augustis kinnitas Vabariigi Valitsus uuendatud põhikooli ning gümnaasiumi riiklikud õppekavad, millega vähendatakse õpilaste õpikoormust läbi suurema ainete lõimimise, erinevate aktiivmeetodite kasutamise ja suurema eluga seotuse. Muuhulgas lisati õppekavade üldosasse uus pädevus – digipädevus.

Kutseharidus

2015. aasta 1. jaanuarist tõuseb kutseõppuritele õppeedukuse alusel makstava põhitoetuse määr 50%, kasvades 60 euroni kuus. Õppetoetuste fondi suurendamisel saavad õppeasutused suunata rohkem vahendeid ka eritoetuse fondi ning toetada senisest enam majanduslikult keerulises olukorras olevaid õpilasi.

Kutseseaduse muutmise eelnõuga nähti ette võimalused tööjõuvajaduse seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi loomiseks, mis toetab tööandjate ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturu info jõudmist karjääriteenustesse.

Valminud on analüüsid kutseõppeasutustes toimuva erialase õppepraktika ja täiendusõppe korralduse kohta. Kogutud info baasil kujundatakse meetmed kutseta inimeste suhtarvu vähendamiseks tööturul ning ettevõtjate huvi suurendamiseks ja võimaluste avardamiseks erarahastuse kaasamiseks kutseharidusse.

Loe edasi siit.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.

Foto: Stina Kase.