Stipendium, mis aitas kosmost avastada


Avaldaja:Madli Leikop22. Detsember 2014

Tartu Observatooriumi teaduri Kaupo Voormansiki kõrgkooliõpingutes tähistab olulist etappi aasta 2008, kui algas magistriõpe Prantsusmaal Rahvusvahelises Kosmoseülikoolis ISU. Õppima pääsemiseks oli suur abi Skype´i stipendiumiprogrammist.

2008. aastal andis stipendiumi välja Eesti Infotehnolooga Sihtasutus koostöös Skype´iga. Nüüd on muutunud ühe asutuse nimi – stipendiumi annab välja IT Akadeemia koostöös Skype´iga, sisu on jäänud samaks: toetada IKT ja IKT-ga seotud erialade tudengite õpinguid välismaal, et rahvusvaheline kogemus ja parimad tehnoloogiateadmised Eestisse jõuaksid. IT Akadeemia programmi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Kaupo Voormansik alustas õpinguid Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas infotehnoloogia erialal 2003. aastal. 2008 – 2009 õppis ta Strasbourgis Rahvusvahelises Kosmoseülikoolis ISU magistriõppe programmis, 2010 – 2014 doktoriõppes Tartu Ülikoolis füüsika erialal, doktoritöö teema: „X-laineala tehisava-radari rakendused keskkonna kaugseireks“.

Töökohadki on kogu aeg tänapäevaseima tehnoloogiaga seotud olnud: radarkaugseire töörühma juht Tartu Observatooriumis, teadur OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskuses, Tartu Ülikooli lektor aines „Kosmosetehnoloogia alused“ ja „Signaalitöötluse alused“, kaugseire rakenduste projektijuht ASis Regio, Eesti esimese satelliidi „ESTCube-1“ süsteemiinsener…

„Selle aasta alguses kaitsesin doktorikraadi füüsika õppekaval. Uurimistöö oli kolme valdkonna kokkupuutepunktis: infotehnoloogia, füüsika ja geograafia. Tartu Observatooriumis olen radarseire töörühma juht, rühmas on kümme inimest,“ iseloomustas Kaupo Voormansik oma tänaseid tegemisi.

IMG_0506.jpg

Fotol Kaupo Voormansik magistriõpingute lõpetamisel Strasbourgis septembris 2009 koos ema ja juhendajaga. Foto: erakogu.

Mida see radar seirab?

Radar seirab maapinda, arvutab maapinna kohta kasulikke asju välja nagu näiteks kõrgusmudeleid täpsemate kaartide tegemiseks, metsa kõrgust ja biomassi. Või linnastunud alasid, kuidas linnad kasvavad. Radar hangib informatsiooni maapinna ja maapinnal leiduvate objektide kohta.

Nii et teie töö on tugevalt seotud moodsaima infotehnoloogia kasutamisega?

Jah, kindlasti.

Silma jääb teie osalemine Eesti esimese satelliidi „ESTCube-1“ töörühmas, olite süsteemiinsener. Kas see oli üks põnevamaid perioode teie tööelus?

Ühest küljest põnev, teisest küljest hästi stressirohke. Aega oli vähe, satelliit pidi õigeks ajaks valmis saama. Olin rohkem tehniline mänedžer, pidin teisi meeskonnaliikmeid usaldama. Kui tekkisid probleemid või nõuded, siis leidsin õiged inimesed, kes need lahendaksid. Defineeriksin enda rolli nii, et süsteemiinsenerina püüdsin teha kõik selleks, et satelliit saaks õigeks ajaks valmis.

Osalemine ESTCube-1 töörühmas ja õpingud Rahvusvahelises Kosmoseülikoolis ISU on tegelikult seotud, üheta poleks teist. Õppemaksu aitas tasuda Skype´i stipendium, aastal 2008 summas 100 000 Eesti krooni. Kas mäletate, kuidas selle stipendiumini jõudsite?

Stipendiumitaotlemise kuulutus oli üleval paar kuud varem füüsikaosakonna teadetetahvlil. Vaatasin, et nii suur ja keeruline asi, kas mina stipendiaadiks üldse kvalifitseeruksin. Otsustasime Mart Noormaga, kes oli minu juhendaja, südamed kõvaks teha ja täitsime taotluse. Tuligi hea uudis, et meid valiti.

Rahvusvaheline Kosmoseülikool, kus koolitatakse kosmosesektori tulevasi juhte – miks just see?

Kooli leidis Mart Noorma. Kuna Eestis oli kosmosevaldkond 2008. aastal alles käivitamise faasis, siis haridusest alustamine tundus kõige loogilisem. Meie rühmale ja Eestile oli kosmosealast teadmist vaja. Õpingud hõlmasid kosmosesektorit kui tervikut, kosmoseteadust; ettevõtteid ja agentuure, kes seal tegutsevad; probleeme, millega praegu kosmosesektoris tegeletakse. Inimene, kes selle ülikooli on lõpetanud, omab kosmose valdkonnast kõige laiahaardelisemat ja ülevaatlikumat pilti. Lõpetasin 2009, magistriprogrammi õpingud kestsidki aasta. Õppekeel oli inglise keel. Kool on küll Prantsusmaal, aga Ameerika tausta ning stiiliga.

Praegu õpib Strasbourgis minu juhendatav Martin Jüssi, kes on kolmas eestlane Rahvusvahelises Kosmoseülikoolis. Ta just raporteeris mulle oma eksamitulemusi, need olid paremad kui mul. Elan väga talle kaasa, ta on seal kõva tööd teinud. (Tartu Ülikooli geograafia magistrant Martin Jüssi pälvis Euroopa Kosmoseagentuurilt 16 000 euro suuruse stipendiumi magistrantuuriõpinguteks ISU-s – toim.)

222187_1025954410176_1162559_n.jpg

Kuivõrd õppimine Prantsusmaal erines kõrgkooliõpingutest Eestis?

Erines väga palju. Tagantjärele vaatan, et toonased õpingud lähevad hästi kokku tänapäevase õpetamise didaktika ja teooriaga. Seal oli see juba siis rakendatud, Eestisse hakkab uuem käsitlus alles tulema. Väga palju oli meeskonnatööd ja probleemipõhist õpet. Klassikalist loenguta ka, tempokas vormis ja lühemalt kui meil. Loenguid andsid oma ala spetsialistid, mitte professionaalsed loengupidajad. Kõige suurem erinevus oligi see, et usuti hästi palju meeskonnatöösse, usuti probleemipõhisesse õppesse.

Õpe oli palju intensiivsem. Kui siin käivad paljud kooli kõrvalt tööl, siis seal oleks see täiesti mõeldamatu. Seda lihtsalt ei suudaks. ISU õppemaks on aastas 25 000 eurot, nii et väga kallis. Sellest enamiku tasus Euroopa Kosmoseagentuur, ülejäänu kattiski Skype´i stipendium.
Sisseelamine ja harjumine ülikooli igapäevaeluga võttis aega. Aga kuna läksin sinna suure missioonitundega ja teadmisi hankima paljuski Eesti hüvanguks, siis suuri probleeme ei olnud. Olin õpingutest ise väga huvitatud. Aega võttis ka meeskonnatööga harjumine, Eestis olin rohkem individuaalselt töötanud.

Mis oli teie enda jaoks selle aasta jooksul kõige suurem õppetund?

Elukooli mõttes hea õppetund oli see, et ISU on rahvusvaheline ülikool. Tudengid olid Nigeeriast, Malaisiast, USAst, Kanadast, Prantsusmaalt, Venemaalt … Nägin, et on võimalik erinevast rahvusest inimestel koos töötada. Kultuurilise tausta tõttu mingit vaenu või muid erimeelsusi ei ole olemas, seda muinasjuttu mina ei osta!

Kuidas mõjutasid õpingud Rahvusvahelises Kosmoseülikoolis teie edasist karjääri?

Doktoritöö teema „X-laineala tehisava-radari rakendused keskkonna kaugseireks“ on otseselt nende õpingute peale ehitatud.

Kui panna kokku Eesti ja kosmos, siis esimene mõte on, et Eestis ei jagu ju eriti tööd inimestele, kes on kosmosespetsialistid. Või on kosmos Eesti jaoks siiski tulevikuala?

Kindlasti on Eesti jaoks tulevikuala, olen selles sügavalt veendunud. Seda aega ei tule kunagi, et kõik maapealsed probleemid on lahendatud ja nüüd saame hakata kosmosega tegelema. Kosmosega tuleb ka kogu aeg tegeleda. Minu seisukoht on hoopis, et kurb on vaadata, kui palju inimesed maa peal omavahelise kemplemise, võimu ja sõdadega tegelevad. Selle asemel võiks pilgud kosmosesse pöörata tõesti, minna Marsile, see oleks midagi uut ja fundamentaalset, see oleks areng. Mina usun, et inimkonna kõige sügavam elumõte on teadmiste piiride laiendamine. Kui saame teada midagi täiesti uut, siis sellel on sügav mõte, mitte suuremal võimul ja rohkemal rahal.

3256_94306130900_4490632_n.jpg

Õpingud Pranstusmaal tähendasid palju tööd, aga ega alati kõik nii tõsine ei olnudki...Foto: erakogu.

Nii et tänastel gümnasistidel soovitate reaalaineid õppida ja kui võimalik, siis tulevikus stipendiume taotleda?

Jah. Matemaatika on elementaarne tööriist. Tugeva matemaatika abil on võimalik füüsikas kiiresti edasi liikuda, infotehnoloogias ka. Matemaatikat õppides tuleb püüda näha kaugemaid eesmärke, miks see on vajalik; püüda aru saada, kui palju see igav ja kuiv matemaatika tegelikult rakendust leiab. Võib-olla paljud ei õpi matemaatikat hästi sellepärast, et nad ei näe, miks see kasulik on. Ja stipendiumid aitavad laiendada eestlaste maailmapilti, süvendab koostööd teiste riikide ja rahvastega.

Kaupo.jpg

Kaupo Voormansik. Fotod: erakogu ja Koolielu arhiiv.

Samal teemal: