Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Kutsehariduse sisuline arendamine 2008–2013” raames algas 2008. aastal toonase Eksamikeskuse (toim – praegune SA Innove) eestvedamisel õppematerjalide vajaduse kaardistamine. Kokkuvõtte hetkeseisust tegi rohkem kui 70 kutseõpetajat. “Sellest kokkuvõttest oleme siiani lähtunud. Selle kaudu saime teada, et sisuliselt uus ja kaasaegne õppekirjandus kutseõppes Eestis suures osas puudub,” sõnas SA Innove kutsehariduse õppekavakeskuse programmijuht Lii Topaasia, kes on juhtinud uute õppematerjalide väljaandmist.

Erinevad organisatsioonid õppematerjalide loomisel abiks

Nii on tänaseks täienenud näiteks õmblemise, pagari, logistika, keraamika, kiviraiumise, turismi, muusika, metsanduse, metallitöötluse, elektroonika ja paljude teiste erialade õppematerjalid, millest suur osa on tasuta ka elektroonselt kättesaadavad. “Me oleme kasvatanud sisuliselt ühe uue põlvkonna õppekirjanduse loojaid,” tõi Topaasia välja suure plussi, mis programmi raames on 68 õppematerjali väljaandmisega saavutatud. “Meil on nüüd olemas rida kutseõpetajaid, kes on valmis seda materjali edasi arendama,” toonitas ta, sest mitmete erialade puhul on tänased õpikud kümne aasta pärast juba ka ilmselt aegunud.

Teiseks plussiks on see, et väga palju on panustanud uute õppematerjalide loomisesse lisaks kutseõpetajatele ka erafirmad ja erialaliidud. “Tööandjad tahavad saada endale tööle ju ikkagi pädevaid kutseõppeasutuste lõpetajaid. Kui õppematerjal, mille järgi õpetatakse, ei ole kõige parem ning tööandjad kirjutavad ise koostöös uuema ja parema materjali, siis mida veel võiks tahta,” rõõmustas Topaasia. Nii on sündinud näiteks kutseõpetajate, ülikoolide õppejõudude ja IMECC Engineering OÜ koostööna 7-osaline mehaanika ja metallitööde õpikute sari. Lisaks mainitud firmale on õpikute loomisele kaasa aidanud veel paljud erafirmad nagu AS Benefit, AS AlphaGIS, Virgomusic OÜ, PAC Training OÜ ning ega kõiki ei jõuagi ära nimetada. Rääkimata erialaliitudest, nagu MTÜ Gemma Frisiuse Ühing, Eesti Piimaliit, Autokutseõppe Liit, Eesti Leivaliit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Eesti Külmaliit ja Eesti Trükitööstuseliit. “Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et meil on nii head koostööpartneid,” sõnas Topaasia.

Samas mitmete erialade õpikute koostamiseks autorite leidmine kõige lihtsamalt ei kulgenud. Nii on näiteks tehnilistel erialadel nagu autondus, ehitus või elektroonika, mis ka väga kiiresti arenevad, leitud hoopis põhjalikud tõlkeõpikud, mis on kohandatud Eesti oludele. Üks sellistest on näiteks “Autonduse käsiraamat”. Topaasia sõnul ei saa see sarnaselt teistele tõlkeõpikutele kahjuks kunagi aga elektrooniliselt ilmuda, sest ükski välismaa kirjastus ei ole olnud sellega nõus. Küll aga on saadud osta ära osa tiraažist trükitud õpikuid, mis on saadaval kutsekoolides ja raamatukogudes.

Juuksuritöö õppimisel nüüd ühtne õppematerjal

Eesti autorite loodud on aga hiljuti ilmavalgust näinud “Juuksuritöö alusõppe õpikeskkond”. Umbes aasta tagasi tunti juuksuri eriala ümarlaual muret, et puudub õppematerjal ja ühtne terminoloogia. Sealt hakkas idee Kaja Seppeli ja Kertti Viru peas arenema. “Mõte koostada juuksurite õpik veebikeskkonna kujul tundus parim võimalus, et ära kasutada õppija huvi veeta oma aega suheldes, proovides ja katsetades,” sõnas õpiku üks autoritest Kaja Seppel. Plussiks on veebikeskkonna puhul veel see, et sinna saab pideval lisada täiendusi ja kustutada aegunud infot.

Õppekeskkonnas on võimalik lahendada interaktiivseid harjutusi, katsetada erinevaid soenguid ja lõikusi erinevate näokujude peal, vaadata videoid ning kinnitada kordamisküsimuste abil oma teadmisi. “Tööandjate suur soov oli, et kõikidest juuksuri eriala õpetavatest koolidest tuleksid noored juuksurid tööle ja kasutaksid juuksuritöös käibel olevaid mõisteid ja väljendeid nii, nagu seda igapäevatöös ette tuleb. Kliendi käest ei saa küsida, kas ma teen sulle kõrge või madala lõikuse, kas lõikan Viktoria või Diana – eelkõige tuleb lähtuda ikka olemasolevast juuksematerjalist ning kliendi tüübi eripäradest,” selgitas Seppel.

Seni koostasid õppematerjale õpetajad ise, võttes abiks mitmeid välismaiseid allikaid. Nii tegi ka Seppel, kui ta neli aastat tagasi õpetajana tööle asus. Uus õppekeskkond võimaldab aga Eesti koolidel ühtlustada terminoloogiat ja kasutada ühtset õppematerjali, mis seni puudus.

Õppematerjal peab kutsuma kasutama

Õppematerjali koostamine võttis aega seitse kuud ja selle loomisel oli autoritele abiks ka Kutseliste Juuksurite Vabariiklik Ühendus (KJVÜ) ja ilusalong Intersalon. “Mina ja Kertti Viru oleme ühtlasi ka KJVÜ juhatuse liikmed ning saime seeläbi otsida kontakte ja kaastöötajaid, kes meid õppematerjali koostamisel abistasid,” selgitas Seppel. Panuse andsid ka juuksuri eriala õpetavate koolide erialajuhid.

“Leian, et oleme väga suure sammu astunud huvitava ja innovatiivse õppematerjali loomise suunas,” lausus Seppel erialase õppekirjanduse arengusuundadest rääkides. “Olen arvamusel, et õppematerjal peab olema huvitav: see peab olema lihtne, kutsuma kasutama ja olema põnevaks avastamiseks õppijale.“

KASULIK TEADA

- Programmi “Kutsehariduse sisuline arendamine 2008–2013” raames on ilmunud viimase kuue aasta jooksul 68 kaasaegset õppematerjali.

- Õppematerjale on loodud nii e-keskkondadena, raamatutena kui ka DVD-na.

- Suur osa õppematerjale on leitavad elektroonsel kujul ka SA Innove veebilehelt www.innove.ee/kutseharidus/materjalid

- SA Innovel on kohustus hoida õppekeskkondi ja õpikute elektroonilisi faile kättesaadavana kindlasti veel järgmised 5 aastat.
Allikas: SA Innove.

Foto: SA Innove.