Õppekavasse integreeriti pedagoogiline, loov ja tehniline teadmine, põhilisteks valdkondadeks on mängundus, interaktsioonidisain, kognitiivne- ja arengupsühholoogia.

„Kava on oma ülesehituselt ja sisult Eestis ning meie lähiriikides täiesti unikaalne,“ kinnitab õppekava juht dotsent Andres Jõesaar. Kava on praktilise suunitlusega ning selle lõpetaja on võimeline töötama meeskondades, kes hakkavad tööle digitaalsete mängude ja muu õpivara loojatena, aga ka ettevõtjatena ning üldhariduskoolides õppeprotsessi toetajatena (tänased haridustehnoloogid).

Õppima oodatakse peamiselt kahest valdkonnast: vähemalt bakalaureuse taseme omandanud pedagooge ja infotehnoloogia huvilisi.

„Kõigi õppurite ühine huvi on soov luua uusi huvitavaid õpimänge, mida saaks uuenevas koolis tegelikult kasutada,“ selgitab Jõesaar. „Tudengid moodustavad meeskondi, kus pedagoogika ja IKT oskusi kasutades luuakse ühiselt innovaatiliste õppemängude prototüüpe ja arendatakse välja kaasaegseid mängulisi meetodeid.“

Õppekava valmis Balti Filmi- ja Meediakooli, Infoteaduste-, Kasvatusteaduste- ja Psühholoogia Instituudi koostöös.

Allikas: Tallinna Ülikool.