Tallinn kui omavalitsus ei saa jagada õpilasi kaheks – „meie“ lapsed ja „teised“ lapsed. Eelpoolnimetatud eelnõu vastuvõtmisega seda aga tehakse. Ja kuigi nn „teised“ lapsed on samuti tallinlased, taastab eelnõu ebanormaalse korra, kus nende lapsevanemad maksavad oma maksudest esmalt kinni munitsipaalhuvihariduse ja seejärel tasuvad 100% veel oma lapse õpingud Sally Stuudio Kunstikoolis või Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis või Laulu- ja tantsukoolis WAF või mõnes muus erahuvikoolis.

Kui huvihariduse toetamist tuleb vähendada, tuleb proportsionaalselt vähendada nii era- kui munitsipaalhuvikoolide pearahasid.

Me mõistame, et raskes majandusolukorras peavad ka toetused vähenema ja kulude kokkuhoid puudutab kõiki valdkondi. Kuid kokkuhoid huvihariduses ei saa tulla täielikult erahuvihariduse toetamise täieliku lõpetamise arvel. See on karjuvalt ebaõiglane ja julm eelkõige laste ja nende vanemate suhtes.

Täna kehtiva määruse alusel toetab Tallinn 27 erahuvikooli. Pearahaga toetatakse ligikaud 2000 lapse õpinguid. Toetuse maht käesoleval eelarveaastal on 6,5 milj krooni, millest esimesel poolaastal maksti välja 3,8 miljonit. See on kõigest 0,1 protsenti kogu Tallinna eelarvest.

Mida toetus erahuvikoolidele tegelikult tähendab.
Keskmiselt moodustab toetus erahuvikoolide eelarvest 30–50%, mis on märkimisväärselt suur osa ja mille kadumist ei ole võimalik praeguses majandusolukorras kompenseerida õppemaksu tõusuga ega sponsorite leidmisega.

Olukorras, kus ka kõik muud toetused vähenevad kordades ja tänu majanduslangusele väheneb ka sügisest õpilaste arv, seab pearaha täielik kadumine enamiku koole sügisel valiku ette kas üldse oma tegevust jätkata. Siinkohal väärib rõhutamist, et osa erahuvikoole on tulemuslikult tegutsenud ja andnud eesti kultuurile nimekaid kunstnikke ja interpreete juba aastast 1991. Erahuviharidus on seega sama vana kui meie tänane vabariik.

Pearaha saavad keskmiselt 50% kõigist Tallinna erahuvikoolides õppivatest lastest, samas puudutab toetuse äravõtmine tegelikult kõiki neis koolides õppivaid lapsi, keda on kokku ligikaudu 4000.

Erahuvihariduse valdkonnas on Tallinnas hinnanguliselt kokku vähemalt 150 töökohta. Pearaha on mõeldud ainult õpetajate palgafondi toetuseks ehk suur osa sellest toetusest läheb riigimaksudena riigieelarvesse ja osaliselt läbi üksikisiku tulumaksu jõuab ka tagasi Tallinna linna eelarvesse.
Kui Tallinn, vabariigi suurima omavalitsusena leiab, et erahuvihariduse toetamine ei ole seadusega määratud kohustus ja raskel ajal ei pea seda üldse tegema, siis on see ohtlik eeskuju kõigile omavalitsustele ja mõjutab kaudselt kõiki erahuvihariduses õppivaid lapsi üle Eesti.

Linnavalitsuse väide, et kõigil lastel on võimalus osaleda huvihariduses läbi munitsipaalkoolides pakutava, on vale. Enamus erahuvikoole pakub just õppimisvõimalust neis kunstivaldkondades, mida munitsipaalkoolid ei suuda pakkuda või ei rahulda lapsevanemaid ja õppijaid pakutav tase. Me ei konkureeri munitsipaalkoolidega, me loome lastele mitmekülgsemaid eelprofessionaalseid võimalusi.

Paljud erahuvikoolid on pika ajalooga ja kannavad endas ainulaadset loomingulis-metoodilist kompentensi ja kultuuritraditsiooni, mida peaks toetama ka Kultuuripealinn Tallinn. Väga suur osa Tallinna linna erahuvikoolidest töötab professionaalsel tasandil esindades edukalt nii Tallinna linna kui ka Eestit.
Me ei vääri nii karmi karistust. Me ootame linnalt hoolivamat ja jätkusuutlikumat lähenemist.

Tantsustuudio TODES
EESTI TANTSUAGENTUURI TANTSUKOOL
Sally Stuudio
Tantsukool  SEMIIR
ARSISE KELLADE KOOL
MEERO MUUSIK
MUSAMARI
KAARI SILLAMAA KAUNITE KUNSTIDE KOOL
Tantsukool NOOR BALLETT
DHARMA
Laulu- ja Tantsukool WAF