Tulemusest ajendatult avab teaduskond uuel õppeaastal võõrkeeleõpetaja magistriõppekava, kus esmakordselt Eestis koolitatakse gümnaasiumiastme mitme humanitaaraine õpetajaks korraga.

„2014. aastal läbiviidud uuring mitme aine õpetaja tööturu vajaduste väljaselgitamisest Eesti gümnaasiumite ja kutseõppekeskuste direktorite ning õppealajuhatajate seas puudutas väga olulist valdkonda,“ sõnas TÜ filosoofiateaduskonna õppeprodekaan Liina Lukas.

Küsitluses osalenute suur protsent ning vastustes kajastunud sisulised põhjendused viitasid õpetajahariduse ja –koolituse tähtsusele nii Tartu ülikoolis kui Eesti koolides laiemalt.

Põhikooli mitme aine õpetajaid on Tartu ülikoolis varasemalt juba koolitatud. Ent uuringu tulemusena selgus, et koolide vajadustest lähtuvalt tuleb koolitada ka gümnaasiumiastme mitme aine õpetajaid. See leevendaks ka probleemi, mida suur osa koolijuhtidest tõdes, et nende koolis töötavatel õpetajatel, nagu näiteks kunsti, käsitöö, muusika, tööõpetuse, saksa keele jt õpetajatel, ei tule täiskoormus täis.

Olles selle tagasiside läbi töötanud, avab filosoofiateaduskond sügisest uue magistriõppekava, mille sisseastujaid koolitatakse esimest korda Eestis gümnaasiumiastme mitme humanitaaria aine õpetajaks korraga. Uus õppekava võimaldab õpetada lisaks gümnaasiumile ka põhikoolis.

Võõrkeeleõpetaja magistriõppekaval õppija saab endale valida ühe viiest peaerialast – inglise, saksa, vene, hispaania või prantsuse keele õpetaja – ja kaks lisaeriala.

Lukase sõnul on lisaks loengutele, seminaridele, rühma- ja iseseisvale tööle väga kasulik ja huvitav etapp praktika, mis aitab teoreetilisi teadmisi seostada praktiliste oskustega. Praktika toimub Eesti koolides õpetajate ja didaktikute juhendamisel. „Praktika viimine reaalsesse koolisituatsiooni on väga oluline, sest üliõpilased kujundavad seal oma õpetajaidentiteeti ja arendavad õpetamisoskusi,“ lisas ta.

Nii saab eriala lõpetaja laiema põhjaliku ainealase ja metoodilise ettevalmistuse, et minna põhikooli, gümnaasiumisse, keeltekooli või mõne kõrgkooli keelekeskusesse õpetama mitut ainet korraga, nii võõrkeeli kui ka humanitaaraineid.

„Selline paindlikum ja laiapõhjalisem humanitaaria eriala õpetajate koolitamine ja mitme õpetaja kutse andmine korraga aitab tagada, et tänu mitmekülgsele väljaõppele ei jää õpetajad tööta ning väiksemad koolid ei pea muretsema selle pärast, et nt saksa keele või kunstiõpetuse õpetaja koormus pole piisav,“ arutles Lukas.

Loodava õppekavaga kvalifitseeruvad ka humanitaaria õpetajaks studeerivad noored õpetajakoolituse stipendiumitele. „Varem oli kvalifitseerumisega raskusi, sest näiteks inglise keele õpetajaks õppija õppis ametlikult anglistika õppekaval, millele õpetajaks õppijate stipendiumid ei laienenud,“ tõi õppeprodekaan positiivse küljena välja.

Rohkem infot ja võimaluse magistriõppekava komplekteerida leiab filosoofiateaduskonna kodulehelt: http://www.fl.ut.ee/et/sisseastumine/voorkeeleopetaja-magistrioppekava.

Allikas: Tartu Ülikool.