Autor: Egle Merbach

Tänaseks 25-aastane noormees tõestas oma kõrgeid erialaseid oskusi juba üle-eelmisel aastal Noore Meistri kutsemeistrivõistlustelt infotehnoloogi erialal II koha kojutoomisega. Edasiõppimine Taanis tuli Viljarile enda sõnul haridustee loomuliku jätkuna – tänu juba lapsepõlves tärganud huvile arvutite vastu ja ametikooli taustale ei tekitanud sissesaamine välismaisesse kooli mingeid raskusi.

Vestlesime hetkel Põhja-Taanis Viborgis elava Viljariga karjäärivalikutest, erinevustest Eesti ja Taani kutsekoolides ning väljavaadetest tööturul.

Miks otsustasid erialavalikut tehes IT-hariduse kasuks?

IT-ga seotud eriala valisin, kuna mulle on üsna noorest peast arvutid ja nendega tegelemine meeldinud. Enne Rakvere ametikooli astumist olin juba ise oma arvutit parandanud ja juppe välja vahetanud.

Kas mäletad, kui vanalt sa esimest korda arvutitega kokku puutusid või millal ise koju arvuti said?

Esimest korda puutusin arvutiga kokku algklassipäevil. Mu onul oli arvuti ja alati, kui külas käisime, jälgisin huviga, kui onupoeg internetis mängis või onu selle taga tööd tegi.

Esimese arvuti saime koju, kui ma olin paar aastat põhikoolis olnud, ilmselt umbes 13-15aastaselt. Põhikoolis hakkasid meil juba ka arvutitunnid – sealt sain üldisemalt teada arvutite kohta, kuidas igapäevaselt kasutada internetti, Excelit, Wordi ja muud.
Mul oli ka hea sõber, kelle poole ma pöördusin oma arvutiprobleemidega nagu kogemata ära kustutatud arvuti süsteemifail või kui mõni mäng ei läinud tööle. Ta näitas mulle õige otsa kätte ja õpetas, et ise probleemi välja selgitamine ja lahenduste otsimine aitab probleeme kõige paremini mõista ning tulevikus lihtsamini lahendada.

Meenutame natuke õpinguteaega Eestis. Kuidas õppetöö Rakvere ametikoolis välja nägi?

Tavaliselt rääkis õpetaja tunni algul meile teooriat ja ülejäänud aja proovisime ise seda arvutites järgi teha. Vahel tegime ka õpetajaga koos ja ta seletas iga sammu lahti – kõik olenes sellest, kuidas lihtsam materjali õpetada oli. Mõnes tunnis oli rohkem teooriat, mõnes rohkem praktikat.

Missugune oli õpingute ajal sinu lemmikõppeaine ja miks?

Enamik tunde, kus tegelesime tarkvaraga, olid väga huvitavad, kuid kõige rohkem meeldisid mulle riistvara tunnid, kui saime arvuteid lahti võtta ja uuesti kokku panna.

Millistel praktikatel sa kutsekooliõpingute ajal käisid ja mida praktikal uut õppisid?

Esimene praktika oli enne teist suvevaheaega, mil parandasin ja puhastasin arvutipoes arvuteid ja kui ülemust kohal ei olnud, siis ka teenindasin kliente. Praktikal tulid kasuks nii riistvara kui tarkvaraga seotud ained. Õppisin palju sellest, kuidas erinevad sülearvuteid parandada ja kuidas neid lahti võtta.

Teisel praktikal olin telekommunikatsiooni firmas, kus käisin tehnikuga kaasas erinevaid klientide probleeme lahendamas, oli ka tööd andmebaasidega. Sain teada, kuidas telefoniliinid ja internet peajaamast kliendi juurde jõuavad. Palju oli ka rikete likvideerimisi, näiteks vahel olid kaablid valesti ühendatud või viga saanud.

Otsustasid pärast kutsekooli välismaal edasi õppida. Kuidas sündis otsus Taani õppima minna ja kui palju aitas sellele kaasa ametikoolis omandatu?

Enne kursuse lõppu käisid Taani kooli Mercantec esindajad tutvustamas oma kooli ja sealset IT-toe eriala. Kool tundus huvitav ja pakkus võimalust saada uusi kogemusi. Pärast lõpetamist võtsin kooliga ühendust ja minuga tehti väike intervjuu, kus uuriti, kui palju ma juba tean.

Sisse saada ei olnud väga raske – intervjuul küsiti, kui palju ma tean Cisco võrguseadmetest, lisaks mõned küsimused operatsioonisüsteemide ja arvutivõrkude kohta. Ametikoolist saadud teadmised tulid kindlasti kasuks nii intervjuu juures kui ka ainete õppimisel. On olnud momente, kui alustame uue ainega ja mul on üldisem teadmine teemast tänu ametikoolis õpitule juba olemas.

Kuidas erineb õppetöö Rakvere ametikoolis õppetööst Taanis?

Õppetöö erineb selle poolest, et Taanis on palju iseseisvat õppimist, grupitööd ja projekte. Taanis kestab üks aine nädal aega. Nädala algul on väike sissejuhatus, näidatakse kätte, kus materjalid on ja siis luuakse 2-4liikmelised grupid. Igal hommikul tehakse kokkuvõte, millega sel päeval valmis peaks jõudma ja ülejäänud töö käib iseseisvalt. Päeva jooksul käivad grupid õpetaja juures rääkimas kui kaugele nad jõudnud on või mis probleemid neil tekkinud on.

Oled edukalt võistelnud ka kutsevõistlustel Noor Meister. Kuidas sa võistlusteks valmistusid ja milliste ootustega võistlusele läksid?

Paar kuud enne võistlusi saime õpetaja käest lisamaterjale, harjutamiseks ülesandeid ja virtuaalse serveri, kus võis ülesandeid katsetada ja oma teadmisi proovile panna. Lootsin ikka, et hästi läheb, aga nii kõrget kohta ei osanud oodata – sain II koha.
Aga saadud kogemus on ikka olulisem ja ma arvan, et kogemuse pärast tulebki sellistel võistlustel käia. Peale võistlemise olid seal erinevate koolide tutvustavad telgid, koolide maskotid käisid ringi, elav muusika. Kogu see üritus oli üsna vägev.

Millised on sinu hobid ja kas need on sind ka erialaselt edasi aidanud?

Tavaliselt veedan oma vaba aega erineva tehnika nagu arvutite, telefonide ja muude nutikate seadmete kohta lugedes. Eestis mängisin veidi basskitarri ka.

Millised on sinu karjääriväljavaated, kui oled õpingud viimaks lõpetanud?

Ma arvan, et väljavaated peaksid olema üldiselt üsna head, ametikoolist sain kutsehariduse ja IT-süsteemide kutsetunnistuse. Usun, et ka Taanist saadud haridus on kõrgel tasemel ja konkurentsivõimeline.

Noor Meister 2015 toimub 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis www.bit.ly/NoorMeister2015

KOMMENTAAR
Reijo Sirila, Võrguvara AS nutimaja lahenduste juht

IT-valdkonna lõpetanu väljavaated tööturul on head – tööpakkumiste portaalis on tehnoloogiaga seotud spetsialistidele tööpakkumisi kordades teistest rohkem. Meie ettevõttes töötab 11 spetsialisti, sh kuus võrguinseneri ja kaks automaatikut, kellel on kõigil erialane kutseharidus või rakenduslik kõrgharidus. Spetsialistid on meil enamasti välja kasvanud praktikakohtadest. Võtame praktikantide värbamist väga tõsiselt, sest praktikandi sobivuse korral loodame endale töötaja kasvatada.

Kutsehariduse kasuks räägib koolide paranenud õpikeskkond, varajane praktiline kogemus ja kutsemeistrivõistlused, mis soosivad talentide esilekerkimist. Meie viimati tööle võetud spetsialistid on saanud esikohti nii Noorel Meistril kui osalenud edukalt välismaistel võistlustel.

Oma spetsialistidele pakume palju täiendkoolitusi ja sertifikaate, mis võimaldavad neil aina suuremate projektidega tegeleda ja valida nö „oma suund“. Võimalus on areneda suuna-, tootja-, tooteeksperdiks või müügijuhiks. IKT valdkonna keskmine palk on Eestis üle 1500 euro, ka meie spetsialistide palgad kõiguvad selle keskmise ümber.

Fotol: Viljar Albi Põhjakeskuses Lääne-Viru Maavalitsuse infopäeval "Õpi ja tööta Lääne-Virumaal" arvutit demonstratsiooniks kokku panemas. Erakogu.

Samal teemal:

• Veebidisain on väga praktiline eriala
• Prantsusmaal astuvad võistlustulle 14 Eesti noort meistrit