OECD ja rahvusvahelise õpetajate ametiühingu korraldataval tippkohtumisel arutatakse, kuidas toetada kõigi haridustöötajate liidrioskuste arengut ja soodustada innovatsiooni 21. sajandi klassiruumis. Samuti on fookuses õpetajate väärtustamise ja enesetõhususe tõstmise teemad.

Eesti delegatsiooni juhi, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul paistavad meie õpilaste kõrged tulemused rahvusvaheliselt silma, mis näitab, et Eesti õpetajad on teinud head tööd. Samas on meil ka mitmeid kitsaskohti, mille lahendamiseks peavad järgnevatel aastatel ühiselt pingutama nii ministeerium, õpetajad, koolijuhid, ülikoolid, kui kõik teised haridussüsteemi osapooled. „21. sajandil on arusaam õppimisest ja ühiskonna ootused koolile muutunud ning seda peavad arvestama ka õpetajad. Õppija individuaalsete võimete ja huvidega arvestamine, huvitav ja kaasav õpetamine, õpioskuste ja loovuse ning ettevõtlikkuse arendamine on tänapäeva koolis möödapääsmatu,“ ütles Mart Laidmets.

Viimastel aastatel on õpetajakutse valdkonnas toimunud mitmeid olulisi reforme, mille eesmärk on aidata kaasa õpetajaameti kaasajastamisele ja väärtustamisele. Näiteks kui varem võeti õpetajate koormuse kujunemisel arvesse ainult kontakttunde, siis pärast üldtööajapõhise lähenemise rakendumist on kõik õpetajate tööülesanded võrdselt väärtustatud. Varasema atesteerimissüsteemi asemel on õpetajatel alates eelmise aasta novembrist võimalik taotleda kutsetunnistust, mis vastab tänapäevase kutsesüsteemi nõuetele ja aitab kujundada isiklikku ametialast arengut. Kutseandja on õpetajate ametiorganisatsioon Õpetajate Liit.

Järgnevate aastate tegevus õpetajakutse arendamisel lähtub Mart Laidmetsa sõnul elukestva õppe strateegiast. „Oleme eesmärgiks võtnud, et koolides töötaksid väga head õpetajad, et õpetajaamet oleks köitev ja palk konkurentsivõimeline, et õpetajakoolitus oleks ülikoolide prioriteet ja õpetajaks saamise võimalused paindlikud,“ ütles asekantsler. Ministeerium on täiustamas ka õpetajate täiendusõpet, et asendada tänane killustatud üksikute koolituste praktika tervikliku täiendusõppesüsteemiga, mis tagaks koolides kaasaegse õpikäsituse rakendamise.

OECD tippkohtumise raames toimub kahe päeva jooksul mitmeid ühisarutelusid ja kahepoolseid kohtumisi riikide vahel, mis on näidanud PISA haridusuuringutes parimaid tulemusi. Eestit esindavasse delegatsiooni kuuluvad lisaks Mart Laidmetsale ka haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri, koolijuhtide liidu juht Toomas Kruusimägi ja õpetajate liidu juht Margit Timakov ning neid saadab Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.

Foto: Haridus- ja teadusministeerium.

Samal teemal:

• Riik toetab üldhariduskoolide ja lasteaedade ühistegevust
• Educa haridusmess keskendus koolirahva heaolule