Aruandes, milles analüüsitakse lisaks Eestile Norrat, Rootsit, Soomet ja Taanit, käsitletakse Eestit Põhjamaana ning Haridus- ja Teadusministeeriumi analüütiku Vivika Halapuu hinnangul on see juba omamoodi väärtus. „Tahame ju kuuluda Põhjamaade hulka – nüüd on meil vähemalt selle aruande kaante vahel see võimalus avanenud ja  aruandes kajastatu ka õigustab meie soovi“.

Eesti paistab positiivselt silma noorte ning eriti põhi- ja keskharidusega inimeste oskuste poolest

Uuringust selgus, et Eesti sobitub infotöötlusoskuste poolest paljudes lõigetes Põhjamaade hulka. Nii ei erine me teistest oluliselt ei funktsionaalse lugemisoskuse ega väga madalate oskustega inimeste osakaalu poolest. Teistest vaid veidi madalam on Eesti matemaatilise kirjaoskuse keskmine tulemus. Samuti on oskuste jaotus enim eristavate taustatunnuste (haridustase, vanus ja immigrandistaatus) lõikes Põhjamaades suhteliselt sarnane. Eesti paistab positiivselt silma noorte ning eriti põhi- ja keskharidusega inimeste oskuste poolest. Samuti on Eestis lõhed immigrantide ja põliselanike vahel väikesed, millega seoses tuleb mainida, et Eestis sai küsimustikule vastata ka vene keeles. Soomes on Põhjamaadest parim akadeemiline kõrgharidus ning Rootsis rakenduskõrgharidus. Kutseharidusega vastajate oskustes suuri erinevusi ei ole. Sooline ja vanemate haridusest tulenev ebavõrdsus oskustes on Eestis üks väiksemaid.

Muidu võrdsuse etaloni all tuntud Põhjamaade lõikes ilmneb siiski ka mitmeid erinevusi. Seda nii riikidevaheliselt kui ka erinevates lõigetes Põhjala piirkonna sees, kusjuures erinevuste põhjustaja ei ole alati Eesti. Nii näiteks võib oskuste erinevused info ja side ning põllumajanduse tegevusalal hõivatute funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse erinevuse „tõlkida“ ligi 7 kooliaastaks. Kui matemaatilise kirjaoskuse puhul võib aga selliseid erinevusi osaliselt õigustada – kõik erialad ei vaja tõesti kõrgema matemaatika alaseid oskusi –, siis asjaolu, et end arvutis ebakindlalt tundvate inimeste osakaal varieerub nende tegevusalade lõikes ligi 7 korda, väärib kindlasti tähelepanu. Seda just seepärast, et heal tasemel probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas ei ole oluline üksnes tööalaselt, vaid sellel on ka selge väärtus inimeste igapäevaelu võimaluste avardamisel ja lihtsustamisel.
Seadusandjate, kõrgemate ametnike ja juhtide võrdlus lihttöölistega toob eelnevaga võrreldes välja mõnevõrra suuremad erinevused, kusjuures erinevused on Norras ca 2 korda suuremad kui Eestis. Suurt ametialast oskuslõhet Norras põhjustab lihttööliste väga madal oskustase.

Eesti ettevõtjate oskused on konkurentsivõimelised

Positiivsena ilmneb aruandest, et erinevalt vanadest Põhjamaadest, kus ettevõtjate oskused on palgatöötajate omadega samal tasemel või nendest veidi madalamal tasemel, kehtib Eestis vastupidine: ettevõtjate oskused on mõnevõrra paremad. See on osaliselt seletatav asjaoluga, et PIAAC uuringu andmete põhjal on Eestis pisut enam nooremaid ettevõtjaid – ja vanus on infotöötlusoskustega tugevalt seotud tegur. Positiivsena hakkas silma seegi, et ettevõtjate oskused on Põhjamaades sarnasema jaotusega kui palgatöötajate omad ehk teisisõnu – meie ettevõtjad on Põhjamaade ettevõtjatega sarnasemad kui meie palgatöötajad Põhjamaade palgatöötajatega. Eriti selge erinevus ilmnes töötleva tööstuse puhul. Soomet võib aga ootuspäraselt mitmetes valdkondades teistele riikidele eeskujuks seada.

25–34-aastaste Eesti töötajate probleemilahendusoskus jääb teistele Põhjamaadele alla

Teisalt on külgi, mis ei luba meil end uhkes seltskonnas väga mugavalt tunda. Peamiseks kitsaskohaks on probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas. Põhjamaade võrdluses tehtud analüüsid toovad Eesti elanike mahajäämuse antud oskuse osas eriti teravalt välja. 25–34-aastaste Eesti töötajate keskmine probleemilahendusoskus on samal tasemel kui teiste Põhjamaade 10 aastat vanemate inimeste oma. Sama ilmneb kui võrrelda näiteks Eesti hõivatuid vanuses 35–44 teiste riikide 45–54-aastastega. Samuti on meie hõivatute hulgas ligi 5 korda rohkem neid, kel puudub arvutikasutuskogemus.

Eesti paistab teiste hulgas silma ka 30–65-aastaste inimeste mõnevõrra madalama elukestvas õppes osalemise poolest. Ja kuigi suur osa elukestvas õppes osalejatest on tööga seotud ning tööandjatel on koolitustel osalemise toetamisel suur roll, paigutub Eesti tööandjate toetuse poolest 5 vaatlusealuse riigi loetelu lõppu.

PIAAC Põhjamaade konverentsi avakõnes tervitas Anders Geertsen Põhjamaade Ministrite Nõukogust Eestit Põhjamaade hulgas ning rõhutas Põhjamaade koostöös sündinud PIAACi küsitlusandmete ja registriandmete ühendatud andmebaasi kui riikidevahelises koostöös sündinud teedrajavat ettevõtmist teaduse infrastruktuuri vallas.

Loe aruannet: http://urn.kb.se/resolve?urn=urn:nbn:se:norden:org:diva-3901 (inglise keeles)

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.

Samal teemal:

• Hariduse maailmakonverents kinnitab maailma hariduse eesmärgid
• Poolsada Euroopa riiki leppisid kokku ühised eesmärgid kõrghariduses