Ka IT-d valides tasub kuulata südamehäält


Avaldaja:Madli Leikop09. Juuni 2015

Kõrgkooli kõrvalt IT-firmas töötamine mõjub IT-eriala tudengitele motiveerivalt ja tõstab huvi õpingute vastu, sest töötamine laiendab silmaringi ja annab praktilisi teadmisi, selgus uuringust „Mis saab Eesti IT-haridusest?“.

Samas palk ei ole noorte jaoks IT-eriala valikul peamine motivaator, ehkki on üldteada, et IT-sektoris makstakse väga head töötasu. Oluline on ikkagi huvi asja vastu. Siiski – paljud üliõpilased jätavad juba pärast esimest kursust õpingud pooleli või vahetavad eriala.

Miks lähevad noored IT-erialasid õppima ja miks õpingud katkestatakse? Kas tehakse vale valik või on mõni aine ootamatult raske, näiteks matemaatika?

Vastused leiab uuringust

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Infotehnoloogia Kolledž koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Tallinna Ülikooli ning välispartneritega uurisid kahe aasta vältel, mis mõjutab Eestis huvi tekkimist IT valdkonna vastu, valikut asuda IT valdkonnas kõrgharidust omandama ning motivatsiooni õpinguid jätkata ja lõpetada. Uuringuprojekt koosnes kolmest osast: valdkonna teaduskirjandusest ülevaate koostamine, üliõpilaste küsitlus ning miniuuringud väiksemate sihtrühmade ja küsimuste uurimiseks. Uuring valmis Euroopa Regionaalfondi toel. Kokkuvõtteid ja uuringu põhjal tehtud soovitusi tutvustati huvilistele 8. juunil Rahvusraamatukogus peetud konverentsil.

Noored peaksid tulevasest erialast rohkem teadma

Tartu Ülikooli tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste lausus avakõnes, et ehkki kõrgkoolides IT-õpinguteks kohti jätkub, ei ole lõpetajate hulk Eesti jaoks piisav. Kõrgkoolid ei tea ka, mida noorte värbamiseks täpselt teha. “Näiliselt on konkurss IT-erialadele olemas, aga noored peaksid paremini teadma, mida nad õppima tulevad,” ütles Margus Pedaste.

Uuringus oli vaatluse all kolm aspekti: huvi tekkimine IT valdkonna vastu, motivatsioon jätkata IT-õpinguid ja lõpetada IT-õpingud kõrgkoolis.

Clipboard01.jpg

Uuringu põhisõnumid

Margus Pedaste tõi välja uuringu põhisõnumid: üliõpilased ei tea, mida nad õppima tulevad (ehk mida IT-õpingud tegelikult sisaldavad); lapsed peavad saama ise proovida IT-vahendeid, sest ainult nii tekib huvi IT vastu; informaatika, sh programmeerimise õpetamine on üldhariduskoolides väga erinev; vaja on tõhusamat koostööd koolide, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel; IT-õpe ei ole ainult õpilastele ja tudengitele, seda on vaja rahval laiemas tähenduses.

Eno Tõnisson Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudist andis ülevaate, kuidas on lood informaatikaõpetusega üldhariduskoolides.

Informaatika ei ole koolis kohustuslik aine

Riiklikud õppekavad kohustuslikku informaatika õppeainet või kursust ei sätesta. Siiski on välja toodud informaatikaga seotud valikaineid. Kõige levinum, mida koolides õpetatakse, on arvutiõpetus ja informaatika. Üldiselt võib eristada koolide informaatikaõppes kolme suunda: arvutiteaduste suund (programmeerimise, robootikaga jms seonduv), tavakasutaja suund (tekstid, andmed, tabelid, esitlused jms) ning teiste õppeainete suund (õpiprogrammide ja -vahendite kasutamisega seonduv). Informaatika ainetes puuduvad riiklikud tasemetööd ja eksamid ning pole tsentraalseid õppematerjale. Puuduvad täpsed nõuded, millele informaatika õpe ja selle väljundid peavad vastama.

„Kursused on õpetaja nägu,“ ütles Eno Tõnisson lühidalt. Ühest küljest on hea, et koolidele on informaatika ainete osas täielik vabadus jäetud, teisalt edasiõppimise valik oleks adekvaatsem, kui õpilastel oleks varasem kokkupuude programmeerimisega ja ülevaade IT-sektoris toimuvast, leidis Eno Tõnisson. „Meil tuleb varsti otsustada, mis saab informaatika ja programmeerimise õpetamisega koolis, kas seda saab mõistlikult normeerida,“ ütles esineja, rõhutades just mõistlike otsuste vajadust.

Heilo Altin uuris, mis on õpingute katkestamise põhjused.

See ei olnud minu esimene valik...

2013/14. õppeaastal alustas Tartu Ülikoolis informaatika ja arvutitehnika erialadel õpinguid 200 tudengit, aasta hiljem olid neist 25% õpingud pooleli jätnud. Valdavalt oli üle mindud teisele erialale, päris palju toodi põhjuseks ka töötamist IT-sektoris. Küsimuse puhul, miks ei õpi enam TÜ-s IT-d, toodi põhjuseks, et IT polnud isiklikult sobiv või IT ei olnud esimene erialavalik. Mainiti ka majanduslikke põhjuseid, suurt õpikoormust, seda, et ülikoolis õppimine ei vastanud ootustele. Küsimusele, mida ülikool peaks teisti tegema, vastati, et vajalik oleks sisseelamisaasta, vajadusel järelaitamistunnid (matemaatikas, programmeerimises), sest alustavad tudengid on väga erineva tasemega. Aga paljud leidsid ka, et ülikool tegi enda poolt piisavalt.

Heilo Altin tõstatas ettekande lõpus küsimuse, et kui noored ei ole oma erialavalikus kindlad, kas siis IT-erialade populariseerimine on õige tegevus, kas see juhib nad õige eriala juurde. 

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia nooremteadur Külli Kori tõi välja põhjuseid, miks noored on kõrgkoolis valinud IT-eriala.

Palk ei määra kõike

Peamine on ikkagi huvi IT vastu, väljavaated tööturul otsust niivõrd ei mõjuta. Murdepunktiks, mis tekitas huvi IT vastu, nimetasid vastanud isetegemise kogemust ja esimest arvutit. Kandideerimise põhjustena (2014) nimetati isiklikku arengut, mida IT valdkond pakub, ja IT valdkonna kiire areng. Töötamine õpingute ajal on selgelt tõstnud huvi IT-õpingute vastu, töötamise põhjused on majanduslikud, aga ka tahetakse praktilist kogemust saada.

Külli Kori kokkuvõte ettekandest kõlas nii: üliõpilased lähevad IT-d õppima peamiselt sisemisest huvist; huvi IT vastu põhjustab arvutis isetegemise kogemus, mida võimaldavad näiteks arvutitunnid koolis; palgad IT valdkonnas ei tundu olevat peamine põhjus IT õppimiseks. Teise aasta lõpus töötab juba iga viies IT üliõpilane; töötamine üldiselt tõstab huvi IT vastu; peamisteks töötamise põhjuseks on rahaline olukord ja oskuste praktiseerimine.

Uuringu „Mis saab Eesti IT-haridusest?“ põhiosaks on soovitused, kuidas populariseerida IT-d ja reaalaineid, kuna nõudlus IT-töötajate järele Euroopas aina kasvab. Soovitused on seitsmele sihtrühmale (õpilased, üliõpilased, lapsevanemad, üldhariduskoolid, kõrgkoolid, IT-ettevõtted, poliitikakujundajad).

Soovitused õpilastele

Siinkohal näiteks soovitused õpilastele, uuringu tulemuste ja soovitustega täismahus saab tutvuda siin.

1. Noorelt käed IT-sse.

2. Proovi midagi arvutiga ise teha.

3. Osale IT huviringis.

4. Arenda digitaalseid oskusi.

5. Enne kõrgkooli astumist tee selgeks, mida plaanid õppima asuda.

6. Tee erialavalik sisemise huvi, mitte võimalike rahaliste hüvede põhjal.

7. Kui arvad, et Sulle IT valdkond sobib, siis kaalu edasiõppimist just selles valdkonnas, sest IT-töötajatest on puudus ja see kindlustab Sulle tulevikus töökoha.

8. Kaalu IT õppimist, sest see toob kaasa mitmeid hüvesid.

9. Õpi juba koolis programmeerimist või laiemalt süsteemset mõtlemist ja IT-d.

10. Õppida saab ka huviringis – tee endale võimalused selgeks.

11. Mine kõrgkooli kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist.

12. Ära karda elukoha vahetamist, kui sobival õppekaval saab õppida vaid teises linnas, kuid tee seda teadlikult.

13. Naistel ei tasu karta IT õppimist.

14. Mõtle arvutit kasutades ka oma tervisele.

15. Mõtle arvutit kasutades ka oma privaatsete andmete kaitsmisele.

Vaata ka Tartu Ülikooli IT õppekavasid tutvustava videoklippi: https://www.youtube.com/watch?v=54ZyP01GSnQ

Samal teemal: