„Teaduse areng ja teadlaste tulemusi loov töö ei ole võimalik ilma korraliku infrastruktuurita,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand. „Seetõttu toetab taristu arendamine otseselt meie teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet ning pikaajaliste eesmärkide täitmist.“

Teadustaristu alla käivad laborid, aparatuur ja seadmed, samuti arhiivid, materjalid jms. Riikliku tähtsusega teadustaristu väljaarendamisel on eesmärgiks soodustada taristu avatud ühiskasutust erinevate teadusasutuste, ettevõtete ja rahvusvaheliste partnerite poolt, et taristu teeniks laiemalt teadussüsteemi, majanduse ja ühiskonna huve. Programmist toetatakse ka liikmelisust rahvusvahelistes organisatsioonides ja konsortsiumides.

Teadus- ja arendusasutuste investeeringutaotluste alusel luuakse investeeringute kava, mille koostamisel juhindutakse Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardist. Esimeses voorus on kavas leida otstarve kahele kolmandikule investeeringutest, pärast Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi uuendamist 2017. aastal planeeritakse ülejäänud investeeringud.

Programmi „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“ kogumaht on ligi 31 miljonit eurot, millest enam kui 26 miljonit on Euroopa Liidu toetus. Eesti riik panustab programmi üle kolme miljoni euro ning taotlejad peavad omalt poolt lisama viis protsenti ehk kokku poolteist miljonit eurot.

Allikas: Hariduse- ja Teadusministeerium.

Samal teemal:

• Teadusmaleva noored ehitavad uue katseseade ESTCube-2 arendamiseks
• Teaduslinn tutvustab Eesti teadlaste saavutusi ja arutleb teaduse rolli üle ühiskonnas