Konverentsil rääkisid uusimatest haridustrendidest ja õpetamismeetoditest mitmed Euroopa tippeksperdid, teiste hulgas Läti endine haridus- ja teadusminister Roberts Kilis, Euroopa Parlamendi liige Artis Pabriks ning Tallinna Ülikooli teadurid ja õppejõud Marina ja Jüri Kurvits.

Esimest korda toimunud Baltimaade hariduskonverentsi eesmärk oli tuua kokku kooliuuendusprogrammi läbinud koolid, et võimaldada neil jagada kogemusi tehnoloogia rakendamisel õppetöös ning õppida Euroopa haridusekspertidelt erinevate uuenduslike õpetamismeetodite kohta.

Koolide seas osutus konverentsil menukaimaks töötuba “ümberpööratud klassiruumi” meetodist, mida viisid läbi Tallinna Ülikooli õppejõud Marina ja Jüri Kurvits. Marina Kurvitsa sõnul on “ümberpööratud klassiruumi” puhul tegemist meetodiga, kus õpilased tutvuvad teoreetiliste materjalidega iseseisvalt kodus ning praktilisi ülesandeid lahendatakse koolitunnis õpetaja juhendamisel.

“See meetod aitab õpilastes arendada muuhulgas iseseisvat mõtlemist, koostöötamise oskuseid ja palju muud. Kuid selle meetodi rakendamisel on väga oluline roll tehnoloogial, mis võimaldab luua interaktiivseid õppematerjale, neid efektiivselt õpilastega jagada, aidata õpilastel materjale kodus omandada, toetada nende õppimist ja anda tagasisidet õppimise protsessi kohta. Kuigi meetod sai alguse USAst, tunnevad selle vastu huvi juba mitmed Eesti koolid,” sõnas Marina Kurvits. 

Eelmisel aastal programmi Samsung Digipööre võitjaks valitud Valga Vene Gümnaasiumi haridustehnoloog Eva Tšepurko näitas töötoas, et digiseadmeid on võimalik edukalt kasutada isegi muusika ja kehalise kasvatuse tundides. “Meie koolis alustasime digipööret eesti keele õpetamisel, aga praeguseks on digiseadmed saanud meie jaoks asendamatuteks tööriistadeks ka teistes tundides,” ütles Tšepurko.

Valga Vene Gümnaasiumi haridustehnoloog Eva Tšepurko hariduskonverentsil.

Lisaks tehnoloogiale õpetati konverentsil mitmeid tehnikaid, mis aitavad õpetajatel õpilasi tundides motiveerida. Läti endise haridus- ja teadusministri Roberts Kilise sõnul toimib õpilaste motiveerimisel paremini kiituste ja hüvede jagamise tehnika, mida kutsutakse ka “nudging” tehnikaks. See põhineb põhimõttel, et tublidele õpilastele jagatakse teatud eeliseid, mis paneksid ka teisi rohkem pingutama, need hüved on nt. eelisjärjekord sööklas, pikemad vahetunnid jms.

Ürituse aukülaline oli Euroopa Parlamendi liige ja professor Artis Pabriks, kes ütles, et kooliuuendusprogramm Samsung Digipööre on näide sellest, et koostöö ettevõtete, haridusinstitutsioonide ja isegi riikide vahel on võimalik ja võib olla väga edukas.

Eelmisel aastal Samsungi algatatud kooliuuendusprogrammis on praeguseks osalenud 76 kooli ehk 320 koolijuhti ja õpetajat ning see on mõjutanud enam kui 80 000 õpilast kolmest Balti riigist.

Allikas: Programm Samsung Digipööre

Fotod: Programm Samsung Digipööre

Samal teemal:

• Pärnu koolid on digipöördes
• Programmi Samsung Digipööre pilootkoolid viivad ellu haridusuuendust